Eesti psühholoogia laias maailmas aastal 2003
Jüri Allik
Kui tibusid loetakse sügisel, siis publikatsioone võib hakata lugema juba kevadel. Selleks ajaks on andmebaaside haldajad suutnud eelmise aasta arvepidamise enam-vähem korda saada ja saab hakata vaatama, mis juhtus Eesti psühholoogiaga aastal 2003.
Meeldetuletuseks: PsycINFO on APA (American Psychological Association) andmebaas, mis sisaldab tänaseks ligikaudu 2 miljonit bibliograafilist kirjet, mis pärinevad umbes kahe tuhandest erinevast ajakirjast ja raamatust, mida andmebaas jooksvalt jälgib. Ajaliselt hõlmab andmebaas vahemikku 1880. aastast kuni tänapäevani. Alates 1995. aastast on praktiliselt kõik bibliograafilised kirjed varustatud referaadiga. 2003. aastal lisandus andmebaasi 61,105 uut referaati, mis on oluliselt vähem kui aasta varem (76,466). Sellele vaatamata on andmebaasis 36 artiklit, mille vähemalt üks autor on seotud Eestiga. See on 10 võrra rohkem kui eelnenud 2002. aastal. Publikatsioonide arvu kasvu järgi Eesti edenemine olnud üsna märkimisväärne. Veel viis-kuus aastat tagasi ilmus parimal juhul 15-16 artiklit aastas. Joonisel 1 on toodud Eestist pärit publikatsioonide arv viimasel 13 aastal. Alates 1994. aasta madalseisust on artiklite arv pidevalt kasvanud. Viimast kümmet aastat võib aga päris hästi lähendada sirgega. Korrelatsioon on r = .969 ja lineaarse regressioonivõrrandi kordaja näitab, et juurdekasvu tempo on olnud keskmiselt 3.3 publikatsiooni aastas.
Kui keegi veel juhtumisi mäletab, siis 1998/99 aasta tulemuste põhjal asetus Eesti riikide edetabelis ligikaudu 22 artikliga aastas ühe miljoni elaniku kohta üllatavalt kõrgele 20 kohale olles kohe Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania järele. Eelmise 2003. aasta tulemuste põhjal tõusis meie publikatsioonide arv 25.5-le artiklile miljoni elaniku kohta, millega me läksime mööda Prantsusmaast (19.4), Itaaliast (19.2) ja Hispaaniast (21.2). Tõusule aitas kaasa ka see, et nende kolme riigi osakaal maailma psühholoogias veidi kahanes. Seega me tõusime 17. kohale jäädes veel natuke alla psühholoogia sünnimaale Saksamaale (27.6) ja Freudi sünnimaale Austriale (29.4).
Joonis 1 Eesti autorite publikatsioonide arv PsycINFO andmbaasis

PsycINFO
andmebaasi üheks probleemiks
on see, et otsing annab tulemused lähtuvalt sellest, mis aastal mingi kirje
kanti andmebaasi, mitte aga töö tegeliku ilmumisaasta järgi. Nii ongi kohe
esimene Tabelis 1 toodud artikkel, mille autoriteks on Airi-Alina Allaste ja
Mikko Lagerspetz, ilmunud tegelikult 2002. aatal. Anna Verschiku töö eesti
jidiši iseärasuste kohta ajakirjas ilmus ajakirjas Folia Linguistica koguni 2001. aastal. Kokku
on selliseid hilinenud sissekandeid 6.
Piinlik küll, kuid
2003. aasta viljakamate autorite edetabeli eesotsas on nende ridade kirjutaja
kokku 7 kirjega. Nelja publikatsiooni autoriks on Tiia Tulviste, Anu Realo ja
Eero Vasar. Kolm publikatsiooni on Eve Kikasel, Luule Mizeral ja mitmel
füsioloogil (Vallo Volke, Sulev Kõks, Sirli Raud, Kaido Kurrikoff, Urho Abramov
jt.).
Milline on Tallinna
ja Tartu suhe? Eestist pärit 36 publikatsioonist on vaid 4 autorid pärit
Tallinnast. Kuid koguni 35 artiklil on üks autoritest Tartust. Seega on vaid
üks töö, mis on õnnestunud tallinlastel avaldada ilma Tartu osaluseta, mis
näitab, et vähemalt psühholoogias nihkub jäme ots kindlalt Lõuna-Eesti suunas.
Kui vaadata
ajakirjade mõjukustegurit (impact factor)[1],
siis on bioloogilise suunitlusega ajakirjad mõistagi keskmiselt kaalukamad.
Näiteks oli 2002. aastal oli ajakirja Behavioural Brain Research
(Rünkorg jt. 2003; Volke jt. 2003) mõjukusfaktor 2.8. Ajakirja Psychopharmacology
(Veraksits jt., 2003) oma aga veelgi kõrgem – 3.2. Enamus psühholoogia ajakirju
peab võitlust faktori üks peal püsimiseks. Kuid parimad nagu Consciousness
& Cognition (Bachmann jt. 2003) küünivad 2.2-ni. Mõjukustegurit
arvestades on Eesti psühholoogia 2003. aasta kaalukamaks publikatsiooniks Aaro
Toomela artikkel “pehme” psühholoogia lipulaevas Journal of Personality and
Social Psychology (Toomela, 2003), mille mõjukustegur on 3.6.
Tabel 1. Eesti autorite tööd PsycINFO andmebaasis aastal 2003
Allaste, A.-A., &
Lagerspetz, M. (2002). Recreational Drug Use in Estonia: the Context of Club
Culture. Contemporary Drug Problems, 29(1), 183-200.
Allik, J., & McCrae, R. R.
(2002). A Five-Factor Theory Perspective. In R. R. McCrae, & J. Allik
(Eds), The Five-Factor Model of Personality Across Cultures (pp. 303-322). New York: Kluwer/Plenum
Press.
Allik, J., Toom, M. A. I.,
& Luuk, A. (2003). Planning of Saccadic Eye Movements. Psychological
Research, 67(1), 10-21.
Bachmann, T., Luiga, I.,
Põder, E., & Kalev, K. (2003). Perceptual Acceleration of Objects in
Stream: Evidence From Flash-Lag Displays. Consciousness & Cognition,
12(2), 279-297.
De Geer, B., Tulviste, T.,
Mizera, L., & Tryggvason, M.-T. (2002). Socialization in Communication:
Pragmatic Socialization During Dinnertime in Estonian, Finnish and Swedish
Families. Journal of Pragmatics, 34(12), 1757-1786.
Gunnarsson, T., Mahoney, C.,
Shlik, J., Bradwejn, J., & Knott, V. (2003). Acute Effects of
Cholecystokinin Tetrapeptide on Brain Stem Auditory Evoked Potentials in
Healthy Volunteers. Pharmacopsychiatry, 36(5), 181-186.
Häidkind, R., Eller, M.,
Harro, M., Kask, A., Rinken, A., Oreland, L., & Harro, J. (2003). Effects
of Partial Locus Coeruleus Denervation and Chronic Mild Stress on Behaviour and
Monoamine Neurochemistry in the Rat. European Neuropsychopharmacology,
13(1), 19-28.
Kikas, E. (2003). Pupils as
Consumers of School Psychological Services. School Psychology International,
24(1), 20-31.
Kikas, E. (2003). University
Students' Conceptions of Different Physical Phenomena. Journal of Adult
Development, 10(3), 139-150.
Kikas, E., & Häidkind, P.
(2003). Letter to the Editor: Developing an Estonian Version of the
Psychoeducational Profile Revised (Pep-R). Journal of Autism &
Developmental Disorders, 33(2), 217.
Knott, V., Mahoney, C.,
Bradwejn, J., Shlik, J., & Gunnarsson, T. (2003). Effects of Acute
Cholecystokinin Infusion on Hemispheric EEG Asymmetry and Coherence in Healthy
Volunteers. Progress in Neuro-Psychopharmacology & Biological Psychiatry,
27(1), 179-184.
Koka, A., & Hein, V.
(2003). Perceptions of Teacher's Feedback and Learning Environment as
Predictors of Intrinsic Motivation in Physical Education. Psychology of Sport & Exercise, 4(4),
333-346.
Konstabel,
K., Realo, A. N. U., & Kallasmaa, T. (2002). Exploring the Sources of
Variation in the Structure of Personality Traits Across Cultures. In R. R.
McCrae, & Allik J. (Eds), The Five-Factor Model of Personality Across
Cultures (pp. 29-52). New York:
Kluwer/Plenum Press.
Koorits,
U. (2003). From Estonia. Palliative Medicine, 17(2), 127.
Kreegipuu,
K., & Allik, J. (2003). Perceived Onset Time and Position of a Moving
Stimulus. Vision Research, 43 (15), 1625-1635.
Kruusmaa,
M., & Willemson, J. (2003). Covering the Path Space: a Casebase Analysis
for Mobile Robot Path Planning. Knowledge-Based Systems, 16(5-6),
235-242.
Lahikainen,
A. R., Kirmanen, T., Kraav, I., & Taimalu, M. (2003). Studying Fears in
Young People: Two Interview Methods. Childhood: a Global Journal of Child Research,
10(1), 83-104.
McCrae,
R. R., & Allik, J. (Eds.). (2002). The
Five-Factor Model of Personality Across Cultures. New York: Kluwer/Plenum
Press.
Must,
O., Must, A., & Raudik, V. (2003). The Flynn Effect for Gains in Literacy
Found in Estonia Is Not a Jensen Effect. Personality & Individual
Differences, 34(7), 1287-1292.
Must,
O., Must, A., & Raudik, V. (2003). The Secular Rise in IQs: in Estonia, the
Flynn Effect Is Not a Jensen Effect. Intelligence, 31(5), 461-471.
Raud,
S., Rünkorg, K., Veraksitš, A., Reimets, A. I. N., Nelovkov, A., Abramov, U.,
Matsui, T., Bourin, M., Volke, V., Kõks, S., & Vasar, E. (2003). Targeted
Mutation of CCK-Sub-2 Receptor Gene Modifies the Behavioural Effects of
Diazepam in Female Mice. Psychopharmacology, 168(4), 168-175.
Realo,
A. (2003). Comparison of Public and Academic Discourses: Estonian Individualism
and Collectivism Revisited. Culture & Psychology, 9(1), 47-77.
Realo,
A., Allik, J., Nõlvak, A., Valk, R., Ruus, T., Schmidt, M., & Eilola, T.
(2003). Mind-Reading Ability: Beliefs and Performance. Journal of Research
in Personality, 37(5), 420-445.
Realo,
A., & Goodwin, R. (2003). Family-Related Allocentrism and Hiv Risk Behavior
in Central and Eastern Europe. Journal of Cross-Cultural Psychology,
34(6), 690-701.
Rünkorg,
K., Veraksitš, A., Kurrikoff, K., Luuk, H., Raud, S., Abramov, U., Matsui, T.,
Bourin, M., Kõks, S., & Vasar, E. (2003). Distinct Changes in the
Behavioural Effects of Morphine and Naloxone in Cck-Sub-2 Receptor-Deficient
Mice. Behavioural Brain Research, 144(1-2), 125-135.
Schmitt,
D. P., Alcalay, L., Allensworth, M., Allik, J., Ault, L., Austers, I., Bennett,
K. L., Bianchi, G., Boholst, F., Borg Cunen, M. A., Braeckman, J., Brainerd, E.
G. Jr., Caral, L. E. O. G. A., Caron, G., Casullo, M. M., Cunningham, M.,
Daibo, I., De Backer, C., De Souza, E., Diaz-Loving, R., Diniz, G., Durkin, K.,
Echegaray, M., Eremsoy, E., Euler, H. A., Falzon, R., Fisher, M. L., Foley, D.,
Fowler, R., Fry, D. P., Fry, S., Ghayur, M. A., Giri, V. N., Golden, D. L.,
Grammer, K., Grimaldi, L., Halberstadt, J., Haque, S., Herrera, D., Hertel, J.,
Hitchell, A., Hoffamann, H., Hooper, D., Hradilekova, Z., Hudek-Kene-Evi, J.,
Huffcutt, A., Jaafar, J. A. S., Jankauskaite, M., Kbangu-Stahel, H., Kardum,
I., Khoury, B., Kwon, H., Laidra, K., Laireiter, A.-R., Lakerveld, D., Lampert,
A. D. A., Lauri, M., Lavallee, M., Lee, S.-J., Leung, L. U. K. C., Locke, K.
D., Locke, V., Luksik, I., Magaisa, I., Marcinkeviciene, D., Mata, A., Mata, R.
U. I., Mccarthy, B., Mills, M. E., Mkhize, N. J., Moreira, J., Moreira, S.,
Moya, M., Munyae, M., Noller, P., Olimat, H., Opre, A., Panayiotou, A.,
Petrovic, N., Poels, K., Popper, M., Poulimenou, M., P'yatokha, V., Raymond,
M., Reips, U.-D., Reneau, S. E., Rivera-Aragon, S., Rowatt, W. C., Ruch, W., Rus,
V. S., Safir, M. P., Salas, S., Sambataro, F., Sandnabba, K. N., Schleeter, R.,
Schulmeyer, M. K., Schutz, A., Scrimali, T., & Shackelford, T. K. (2003).
Are Men Universally More Dismissing Than Women? Gender Differences in Romantic
Attachment Across 62 Cultural Regions. Personal Relationships, 10(3),
307-331.
Toomela,
A. (2003). How Should Culture Be Studied? Culture & Psychology,
9(1), 35-45.
Toomela,
A. (2003). Relationships Between Personality Structure, Structure of Word
Meaning, and Cognitive Ability: a Study of Cultural Mechanisms of Personality. Journal
of Personality & Social Psychology, 85(4), 723-735.
Tulviste,
T., & Gutman, P. (2003). A Comparison of Value Preferences and Attitudes
Toward Collectivism of Institution-Reared and Home-Reared Teenagers. European
Journal of Psychology of Education, 18(1), 33-42.
Tulviste,
T., Mizera, L., De Geer, B., & Tryggvason, M.-T. (2003). A Comparison of
Estonian, Swedish, and Finnish Mothers' Controlling Attitudes and Behaviour. International
Journal of Psychology, 38(1), 46-53.
Tulviste,
T., Mizera, L., De Geer, B., & Tryggvason, M.-T. (2003). A Silent Finn, a
Silent Finno-Ugric, or a Silent Nordic? A Comparative Study of Estonian,
Finnish, and Swedish Mother-Adolescent Interactions. Applied
Psycholinguistics, 24(2), 249-265.
Veraksitš,
A., Rünkorg, K., Kurrikoff, K., Raud, S., Abramov, U., Matsui, T., Bourin, M.,
Kõks, S., & Vasar, E. (2003). Altered Pain Sensitivity and Morphine-Induced
Anti-Nociception in Mice Lacking CCK-Sub-2 Receptors. Psychopharmacology,
166(2), 168-175.
Verschik,
A. (2001). On the Dynamics of Article Use in Estonian Yiddish. Folia
Linguistica: Acta Societatis Linguisticae Europaeae, 35(3-4), 337-369.
Volke,
V., Wegener, G., Bourin, M., & Vasar, E. (2003). Antidepressant- and
Anxiolytic-Like Effects of Selective Neuronal Nos Inhibitor
1-(2-Trifluoromethylphenyl)-Imidazole in Mice. Behavioural Brain Research,
140(1-2), 141-147.
Värnik,
A., Tooding, L.-M., Palo, E., & Wasserman, D. (2003). Suicide and Homicide:
Durkheim's and Henry & Short's Theories Tested on Data From the Baltic
States. Archives of Suicide Research, 7(1), 51-59.
Wegener,
G., Volke, V., Harvey, B. H., & Rosenberg, R. (2003). Local, but Not
Systemic, Administration of Serotonergic Antidepressants Decreases Hippocampal
Nitric Oxide Synthase Activity. Brain Research, 959(1), 128-134.
[1] Mõjukusfaktori arvestamiseks jagatakse mingi ajakirja kahe viimase aasta artiklitele tehtud viidete arv selles ajakirjas kahe viimase aasta jooksul ilmunud artiklite koguaravuga. Lihtsamalt üteldes on see antud ajakirjas ilmunud artiklile tehtud keskmine viidete arv.