Eesti psühholoogia laias maailmas aastal 2003

 

Jüri Allik

 

Kui tibusid loetakse sügisel, siis publikatsioone võib hakata lugema juba kevadel. Selleks ajaks on andmebaaside haldajad suutnud eelmise aasta arvepidamise enam-vähem korda saada ja saab hakata vaatama, mis juhtus Eesti psühholoogiaga aastal 2003.

Meeldetuletuseks: PsycINFO on APA (American Psychological Association) andmebaas, mis sisaldab tänaseks ligikaudu 2 miljonit bibliograafilist kirjet, mis pärinevad umbes kahe tuhandest erinevast ajakirjast ja raamatust, mida andmebaas jooksvalt jälgib. Ajaliselt hõlmab andmebaas vahemikku 1880. aastast kuni tänapäevani. Alates 1995. aastast on praktiliselt kõik bibliograafilised kirjed varustatud referaadiga. 2003. aastal lisandus andmebaasi 61,105 uut referaati, mis on oluliselt vähem kui aasta varem (76,466). Sellele vaatamata on andmebaasis 36 artiklit, mille vähemalt üks autor on seotud Eestiga. See on 10 võrra rohkem kui eelnenud 2002. aastal. Publikatsioonide arvu kasvu järgi Eesti edenemine olnud üsna märkimisväärne. Veel viis-kuus aastat tagasi ilmus parimal juhul 15-16 artiklit aastas. Joonisel 1 on toodud Eestist pärit publikatsioonide arv viimasel 13 aastal. Alates 1994. aasta madalseisust on artiklite arv pidevalt kasvanud. Viimast kümmet aastat võib aga päris hästi lähendada sirgega. Korrelatsioon on r = .969 ja lineaarse regressioonivõrrandi kordaja näitab, et juurdekasvu tempo on olnud keskmiselt 3.3  publikatsiooni aastas.

Kui keegi veel juhtumisi mäletab, siis 1998/99 aasta tulemuste põhjal asetus Eesti riikide edetabelis ligikaudu 22 artikliga aastas ühe miljoni elaniku kohta üllatavalt kõrgele 20 kohale olles kohe Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania järele. Eelmise 2003. aasta tulemuste põhjal tõusis meie publikatsioonide arv 25.5-le artiklile miljoni elaniku kohta, millega me läksime mööda Prantsusmaast (19.4), Itaaliast (19.2) ja Hispaaniast (21.2). Tõusule aitas kaasa ka see, et nende kolme riigi osakaal maailma psühholoogias veidi kahanes. Seega me tõusime 17. kohale jäädes veel natuke alla psühholoogia sünnimaale Saksamaale (27.6) ja Freudi sünnimaale Austriale (29.4).

Joonis 1 Eesti autorite publikatsioonide arv PsycINFO andmbaasis

PsycINFO andmebaasi üheks probleemiks on see, et otsing annab tulemused lähtuvalt sellest, mis aastal mingi kirje kanti andmebaasi, mitte aga töö tegeliku ilmumisaasta järgi. Nii ongi kohe esimene Tabelis 1 toodud artikkel, mille autoriteks on Airi-Alina Allaste ja Mikko Lagerspetz, ilmunud tegelikult 2002. aatal. Anna Verschiku töö eesti jidiši iseärasuste kohta ajakirjas ilmus ajakirjas Folia Linguistica koguni 2001. aastal. Kokku on selliseid hilinenud sissekandeid 6.

Piinlik küll, kuid 2003. aasta viljakamate autorite edetabeli eesotsas on nende ridade kirjutaja kokku 7 kirjega. Nelja publikatsiooni autoriks on Tiia Tulviste, Anu Realo ja Eero Vasar. Kolm publikatsiooni on Eve Kikasel, Luule Mizeral ja mitmel füsioloogil (Vallo Volke, Sulev Kõks, Sirli Raud, Kaido Kurrikoff, Urho Abramov jt.).

Milline on Tallinna ja Tartu suhe? Eestist pärit 36 publikatsioonist on vaid 4 autorid pärit Tallinnast. Kuid koguni 35 artiklil on üks autoritest Tartust. Seega on vaid üks töö, mis on õnnestunud tallinlastel avaldada ilma Tartu osaluseta, mis näitab, et vähemalt psühholoogias nihkub jäme ots kindlalt Lõuna-Eesti suunas.

Kui vaadata ajakirjade mõjukustegurit (impact factor)[1], siis on bioloogilise suunitlusega ajakirjad mõistagi keskmiselt kaalukamad. Näiteks oli 2002. aastal oli ajakirja Behavioural Brain Research (Rünkorg jt. 2003; Volke jt. 2003) mõjukusfaktor 2.8. Ajakirja Psychopharmacology (Veraksits jt., 2003) oma aga veelgi kõrgem – 3.2. Enamus psühholoogia ajakirju peab võitlust faktori üks peal püsimiseks. Kuid parimad nagu Consciousness & Cognition (Bachmann jt. 2003) küünivad 2.2-ni. Mõjukustegurit arvestades on Eesti psühholoogia 2003. aasta kaalukamaks publikatsiooniks Aaro Toomela artikkel “pehme” psühholoogia lipulaevas Journal of Personality and Social Psychology (Toomela, 2003), mille mõjukustegur on 3.6.

 


Tabel 1. Eesti autorite tööd PsycINFO andmebaasis aastal 2003

Allaste, A.-A., & Lagerspetz, M. (2002). Recreational Drug Use in Estonia: the Context of Club Culture. Contemporary Drug Problems, 29(1), 183-200.

Allik, J., & McCrae, R. R. (2002). A Five-Factor Theory Perspective. In R. R. McCrae, & J. Allik (Eds), The Five-Factor Model of Personality Across Cultures  (pp. 303-322). New York: Kluwer/Plenum Press.

Allik, J., Toom, M. A. I., & Luuk, A. (2003). Planning of Saccadic Eye Movements. Psychological Research, 67(1), 10-21.

Bachmann, T., Luiga, I., Põder, E., & Kalev, K. (2003). Perceptual Acceleration of Objects in Stream: Evidence From Flash-Lag Displays. Consciousness & Cognition, 12(2), 279-297.

De Geer, B., Tulviste, T., Mizera, L., & Tryggvason, M.-T. (2002). Socialization in Communication: Pragmatic Socialization During Dinnertime in Estonian, Finnish and Swedish Families. Journal of Pragmatics, 34(12), 1757-1786.

Gunnarsson, T., Mahoney, C., Shlik, J., Bradwejn, J., & Knott, V. (2003). Acute Effects of Cholecystokinin Tetrapeptide on Brain Stem Auditory Evoked Potentials in Healthy Volunteers. Pharmacopsychiatry, 36(5), 181-186.

Häidkind, R., Eller, M., Harro, M., Kask, A., Rinken, A., Oreland, L., & Harro, J. (2003). Effects of Partial Locus Coeruleus Denervation and Chronic Mild Stress on Behaviour and Monoamine Neurochemistry in the Rat. European Neuropsychopharmacology, 13(1), 19-28.

Kikas, E. (2003). Pupils as Consumers of School Psychological Services. School Psychology International, 24(1), 20-31.

Kikas, E. (2003). University Students' Conceptions of Different Physical Phenomena. Journal of Adult Development, 10(3), 139-150.

Kikas, E., & Häidkind, P. (2003). Letter to the Editor: Developing an Estonian Version of the Psychoeducational Profile Revised (Pep-R). Journal of Autism & Developmental Disorders, 33(2), 217.

Knott, V., Mahoney, C., Bradwejn, J., Shlik, J., & Gunnarsson, T. (2003). Effects of Acute Cholecystokinin Infusion on Hemispheric EEG Asymmetry and Coherence in Healthy Volunteers. Progress in Neuro-Psychopharmacology & Biological Psychiatry, 27(1), 179-184.

Koka, A., & Hein, V. (2003). Perceptions of Teacher's Feedback and Learning Environment as Predictors of Intrinsic Motivation in Physical Education.  Psychology of Sport & Exercise, 4(4), 333-346.

Konstabel, K., Realo, A. N. U., & Kallasmaa, T. (2002). Exploring the Sources of Variation in the Structure of Personality Traits Across Cultures. In R. R. McCrae, & Allik J. (Eds), The Five-Factor Model of Personality Across Cultures  (pp. 29-52). New York: Kluwer/Plenum Press.

Koorits, U. (2003). From Estonia. Palliative Medicine, 17(2), 127.

Kreegipuu, K., & Allik, J. (2003). Perceived Onset Time and Position of a Moving Stimulus. Vision Research, 43 (15), 1625-1635.

Kruusmaa, M., & Willemson, J. (2003). Covering the Path Space: a Casebase Analysis for Mobile Robot Path Planning. Knowledge-Based Systems, 16(5-6), 235-242.

Lahikainen, A. R., Kirmanen, T., Kraav, I., & Taimalu, M. (2003). Studying Fears in Young People: Two Interview Methods. Childhood: a Global Journal of Child Research, 10(1), 83-104.

McCrae, R. R., & Allik, J.  (Eds.). (2002). The Five-Factor Model of Personality Across Cultures. New York: Kluwer/Plenum Press.

Must, O., Must, A., & Raudik, V. (2003). The Flynn Effect for Gains in Literacy Found in Estonia Is Not a Jensen Effect. Personality & Individual Differences, 34(7), 1287-1292.

Must, O., Must, A., & Raudik, V. (2003). The Secular Rise in IQs: in Estonia, the Flynn Effect Is Not a Jensen Effect. Intelligence, 31(5), 461-471.

Raud, S., Rünkorg, K., Veraksitš, A., Reimets, A. I. N., Nelovkov, A., Abramov, U., Matsui, T., Bourin, M., Volke, V., Kõks, S., & Vasar, E. (2003). Targeted Mutation of CCK-Sub-2 Receptor Gene Modifies the Behavioural Effects of Diazepam in Female Mice. Psychopharmacology, 168(4), 168-175.

Realo, A. (2003). Comparison of Public and Academic Discourses: Estonian Individualism and Collectivism Revisited. Culture & Psychology, 9(1), 47-77.

Realo, A., Allik, J., Nõlvak, A., Valk, R., Ruus, T., Schmidt, M., & Eilola, T. (2003). Mind-Reading Ability: Beliefs and Performance. Journal of Research in Personality, 37(5), 420-445.

Realo, A., & Goodwin, R. (2003). Family-Related Allocentrism and Hiv Risk Behavior in Central and Eastern Europe. Journal of Cross-Cultural Psychology, 34(6), 690-701.

Rünkorg, K., Veraksitš, A., Kurrikoff, K., Luuk, H., Raud, S., Abramov, U., Matsui, T., Bourin, M., Kõks, S., & Vasar, E. (2003). Distinct Changes in the Behavioural Effects of Morphine and Naloxone in Cck-Sub-2 Receptor-Deficient Mice. Behavioural Brain Research, 144(1-2), 125-135.

Schmitt, D. P., Alcalay, L., Allensworth, M., Allik, J., Ault, L., Austers, I., Bennett, K. L., Bianchi, G., Boholst, F., Borg Cunen, M. A., Braeckman, J., Brainerd, E. G. Jr., Caral, L. E. O. G. A., Caron, G., Casullo, M. M., Cunningham, M., Daibo, I., De Backer, C., De Souza, E., Diaz-Loving, R., Diniz, G., Durkin, K., Echegaray, M., Eremsoy, E., Euler, H. A., Falzon, R., Fisher, M. L., Foley, D., Fowler, R., Fry, D. P., Fry, S., Ghayur, M. A., Giri, V. N., Golden, D. L., Grammer, K., Grimaldi, L., Halberstadt, J., Haque, S., Herrera, D., Hertel, J., Hitchell, A., Hoffamann, H., Hooper, D., Hradilekova, Z., Hudek-Kene-Evi, J., Huffcutt, A., Jaafar, J. A. S., Jankauskaite, M., Kbangu-Stahel, H., Kardum, I., Khoury, B., Kwon, H., Laidra, K., Laireiter, A.-R., Lakerveld, D., Lampert, A. D. A., Lauri, M., Lavallee, M., Lee, S.-J., Leung, L. U. K. C., Locke, K. D., Locke, V., Luksik, I., Magaisa, I., Marcinkeviciene, D., Mata, A., Mata, R. U. I., Mccarthy, B., Mills, M. E., Mkhize, N. J., Moreira, J., Moreira, S., Moya, M., Munyae, M., Noller, P., Olimat, H., Opre, A., Panayiotou, A., Petrovic, N., Poels, K., Popper, M., Poulimenou, M., P'yatokha, V., Raymond, M., Reips, U.-D., Reneau, S. E., Rivera-Aragon, S., Rowatt, W. C., Ruch, W., Rus, V. S., Safir, M. P., Salas, S., Sambataro, F., Sandnabba, K. N., Schleeter, R., Schulmeyer, M. K., Schutz, A., Scrimali, T., & Shackelford, T. K. (2003). Are Men Universally More Dismissing Than Women? Gender Differences in Romantic Attachment Across 62 Cultural Regions. Personal Relationships, 10(3), 307-331.

Toomela, A. (2003). How Should Culture Be Studied? Culture & Psychology, 9(1), 35-45.

Toomela, A. (2003). Relationships Between Personality Structure, Structure of Word Meaning, and Cognitive Ability: a Study of Cultural Mechanisms of Personality. Journal of Personality & Social Psychology, 85(4), 723-735.

Tulviste, T., & Gutman, P. (2003). A Comparison of Value Preferences and Attitudes Toward Collectivism of Institution-Reared and Home-Reared Teenagers. European Journal of Psychology of Education, 18(1), 33-42.

Tulviste, T., Mizera, L., De Geer, B., & Tryggvason, M.-T. (2003). A Comparison of Estonian, Swedish, and Finnish Mothers' Controlling Attitudes and Behaviour. International Journal of Psychology, 38(1), 46-53.

Tulviste, T., Mizera, L., De Geer, B., & Tryggvason, M.-T. (2003). A Silent Finn, a Silent Finno-Ugric, or a Silent Nordic? A Comparative Study of Estonian, Finnish, and Swedish Mother-Adolescent Interactions. Applied Psycholinguistics, 24(2), 249-265.

Veraksitš, A., Rünkorg, K., Kurrikoff, K., Raud, S., Abramov, U., Matsui, T., Bourin, M., Kõks, S., & Vasar, E. (2003). Altered Pain Sensitivity and Morphine-Induced Anti-Nociception in Mice Lacking CCK-Sub-2 Receptors. Psychopharmacology, 166(2), 168-175.

Verschik, A. (2001). On the Dynamics of Article Use in Estonian Yiddish. Folia Linguistica: Acta Societatis Linguisticae Europaeae, 35(3-4), 337-369.

Volke, V., Wegener, G., Bourin, M., & Vasar, E. (2003). Antidepressant- and Anxiolytic-Like Effects of Selective Neuronal Nos Inhibitor 1-(2-Trifluoromethylphenyl)-Imidazole in Mice. Behavioural Brain Research, 140(1-2), 141-147.

Värnik, A., Tooding, L.-M., Palo, E., & Wasserman, D. (2003). Suicide and Homicide: Durkheim's and Henry & Short's Theories Tested on Data From the Baltic States. Archives of Suicide Research, 7(1), 51-59.

Wegener, G., Volke, V., Harvey, B. H., & Rosenberg, R. (2003). Local, but Not Systemic, Administration of Serotonergic Antidepressants Decreases Hippocampal Nitric Oxide Synthase Activity. Brain Research, 959(1), 128-134.


 



[1] Mõjukusfaktori arvestamiseks jagatakse mingi ajakirja kahe viimase aasta artiklitele tehtud viidete arv selles ajakirjas kahe viimase aasta jooksul ilmunud artiklite koguaravuga. Lihtsamalt üteldes on see antud ajakirjas ilmunud artiklile tehtud keskmine viidete arv.