Eelmises
kirjutises (”Eesti psühholoogia laias maailmas 1998-1999”) uurisin ma seda,
kuidas Eesti psühholoogia laias maailmas välja paistab. Siis olid vaatluse all
aastad 1998-1999, mille jooksul Eesti psühholoogid jõudsid PsycINFO
andmebaasi 31 artikliga, võrdluseks Läti 2 ja Leedu 5 artiklile. Võrdluses 43
riigiga sai Eesti 31 artikliga uskumatult hea 20 koha, kohe peale Prantsusmaad
ja eespool Jaapanit, Poolat ning Ungarit. Muidugi tuli selle koha väljavõitlemiseks
publikatsioonide arv rahvaarvuga läbi jagada.
Aeg on edasi
läinud ja paras hetk on uurida, kuidas on meil läinud järgmisel kahel aastal.
Otsingu tegin PsycINFO ( © American
Psychological Association) andmebaasi võrguversioonis WebSPIRS ( © SilverPlatter). PsycINFO lisas kahe aastaga juurde 117 578 viidet
uutele psühholoogia artiklitele või raamatutele.
Milline oli
siis Eesti panus aastatel 2000-2001? Kokku leidsin 33 artiklit, mis on
praktiliselt sama, mis eelnenud kaksaastakul. Mõni artikkel võis jääda
otsingule märkamatuks, kuna PsycINFO on tuntud ebatäpsuse poolest, millega ta
autorite töökohti kirja paneb. Võrdluseks leidsin Eesti panuse sama aja jooksul
maailma sotsiaalteadusesse. Otsingu tegin andmebaasis Web of Science ( © Institute for Scientific Information,
mis näitas, et 2000-2001 aastal Social
Sciences Citation Index’is märgitud 294 803 artikli seas oli 116 Eesti
autorite artiklit. Nende 116 seas on aga suur hulk psühhoologide omasid, mida
PsycINFO ei ole indekseerinud (näiteks 21 eestlaste Stockholmi
psühholoogiakongressi ettekande teesi ajakirjas International Journal of Psychology).
Kogu artiklite
tulvas on 33 muidugi üsna väike, kuid siiski märgatav arv. Võrreldes eelmise
kaksaastakuga on lätlased tubliste edenunud ja produtseerisid kokku 9
kvaliteetset artiklit, nendest 4 läheb lindude käitumise uurija Ivars Kramsi
(Daugavpilsi Ülikool) arvele. Leedukad avaldasid 7 artiklit, mis jätsid jälje
PsycINFO andmebaasis.
Kes siis meilt
avaldavad ajakirjades, mida psühholoogid omaks peavad? Üldiselt ikka samad
nimed, kes eelmistel aastatel, kuigi on ka mõned uustulnukad. Täisnimekiri, mis
on toodud lisas, kinnitab eelmise korra tähelepanekut – lõviosa kõigist
publikatsioonidest tuleb meditsiini (psühhiaatria, farmakoloogia, bioloogia,
tervishoid) arvelt. Traditsioonilist psühholoogiat on minu arvutuste kohaselt
nende 33 artikli seas 13, mis on ligikaudu 40%. Seega on Eestist pärit
rahvusvaheline psühholoogia valdavalt meditsiinilist nägu.
Tartu Ülikooli
ülekaal on jätkuvalt muljetavaldav. Tallinnast on pärit vaid 6 artiklit,
millest 3 koos nende 4 autoriga (Aino Saar, Katrin Niglas, Endel Põder ja
Marika Veisson) läheb Pedagoogikaülikooli arvele. Nagu eelnevatel aastatel
annab Tartu Ülikooli psühholoogia osakond ligikaudu pooled kõigist artiklitest.
Kokku 16 artiklil oli selle kirjutamise ajal vähemalt üks autor psühholoogia
osakonnast. Mis sellest kõigest üle jääb, mis pole väike osa, läheb Tartu
psühhiaatrite, farmakoloogide ja füsioloogide arvele.
Produktiivsuse
edetabeli tipus on seekord kliiniline farmakoloog Ants Kask 6 artikliga. Jaanus
Harrol on 5 artiklit ja Vaiko Vasaral 4. Kolme publikatsiooniga on Eero Vasar,
Jüri Allik, Sulev Kõks, Jakov Shlik, Paavo Pokk ja Marika Väli. Muidugi pole
artiklite arv kõige olulisem. Talis Bachmanni monograafia Microgenetic approach to
the conscious mind
(Bachmann, 2000) kaalub kindlasti üle üsna mitu “tavalist” artiklit, nii
nagu ka Jaanus Harro 50 (!) leheküljel kirja pandud uus depressiooni teooria
(Harro & Oreland, 2001).
Kuigi ma ei
hakanud sel korral riikide vahelist võrdlust tegema, näib Eesti edetabeli koht
suhteliselt kindel olevat. Suurt hüpet edasi ei toimunud, kuid artiklite
avaldamise tempo pole ka langenud. Lugeja võib tööde nimekirja uurides ise teha
tähelepanekuid ja järeldusi selle kohta, millisena Eestis tehtud psühholoogia
laia maailma paistab.
Jüri Allik
Allik, J.
(2000). Available and accessible information in memory and vision. In E.Tulving (Ed). Memory,
consciousness, and the brain: The
Tallinn Conference. (pp. 7-17). Philadelphia: Psychology Press/Taylor &
Francis.
Bachmann, T. (2000). Microgenetic approach to the conscious mind. Amsterdam, Netherlands: John Benjamins Publishing Company. xiv, 298 pp.
Bachmann, T., & Põder, E. (2001). Change in feature space is not necessary for the flash-lag effect. Vision Research, 41, 1103-1106
Härm, T. (2001). Patient education in Estonia. Patient Education and Counseling, 44, 75-78.
Harro, J., & Oreland, L. (2001). Depression as a spreading adjustment disorder of monoaminergic neurons: A case for primary implication of the locus coeruleus. Brain Research Reviews, 38, 79-128.
Harro, J., Tõnissaar, M., Eller, M., Kask, A., & Oreland, L. (2001). Chronic variable stress and partial 5-HT denervation by. Brain Research, 899, 227-239.
Harro, M., Eensoo, D., Kiive, E., Merenäkk, L., Alep, J., Oreland, L., & Harro, J. (2001). Platelet monoamine oxidase in healthy 9- and 15-years old children: The effect of gender, smoking and puberty. . Progress in Neuro Psychopharmacology and Biological Psychiatry, 25, 1497-1511.
Järvekülg, A., Neissaar, I., & Viru, A. (2001). Acute anxiolytic and the mood balancing effects of aerobics in relation to environmental conditions. Kinesiology,. 33, 20-26.
Kaldmäe, P., Priimägi, L., Raudsepp, A., Grintchak, M., & Väljaots, E. (2000). Promotion of safer sexual behaviour and HIV/STD prevention among adolescent students and army recruits. AIDS Care, 12, 783-788
Kallasmaa, T., & Pulver, A. (2000). The structure and properties of the Estonian COPE inventory. Personality and Individual Differences, 29, 881-894
Kallasmaa, T., Allik, J., Realo, A., & McCrae, R. R. (2000). The Estonian version of the NEO-PI-R: An examination of universal and culture-specific aspects of the five-factor model. European Journal of Personality, 14, 265-278.
Kask, A., & Harro, J. (2000). Inhibition of amphetamine- and apomorphine-induced behavioural effects by neuropeptide Y Y-sub-1 receptor antagonist BIBO 3304. Neuropharmacology,. 1291-1302
Kask, A., & Harro, J. (2000). Inhibition of amphetamine- and apomorphine-induced behavioural effects by neuropeptide Y Y-sub-1 receptor antagonist BIBO 3304. Neuropharmacology, 39, 1292-1302
Kask, A., Nguyen, H. P., Pabst, R., & von Hoersten, S. (2001). Factors influencing behavior of group-housed male rats in the social. Physiology and Behavior, 74, 277-282.
Kask, A., Schioeth, H. B., Mutulis, F., Wikberg, J. E. S., & Rägo, L. (2000). Anorexigenic cocaine- and amphetamine-regulated transcript peptide intensifies fear reactions in rats. Brain Research, 857, 283-285.
Kõks, S., Beljajev, S., Koovit, I., Abramov, U., Bourin, M., & Vasar, E. (2001). 8-OH-DPAT, but not deramciclane, antagonizes the anxiogenic-like action of paroxetine in an elevated plus maze. Psychopharmacology, 153, 365-372
Kõks, S., Männiste, P. T., Bourin, M., Shlik, J., Vasar, V., & Vasar, E. (2000). Cholecystokinin-induced anxiety in rats: Relevance of pre-experimental stress and seasonal variations. Journal of Psychiatry and Neuroscience, 25, 33-42.
Kõks, S., Volke, V., Veraksits, A., Rünkorg, K., Sillat, T., Abramov, U., Bourin, M., Huotari, M., Männiste, P., Matsui, T., & Vasar, E. (2001). Cholecystokinin-sub-2 receptor-deficient mice display altered function of brain dopaminergic system. Psychopharmacology, 158, 198-204
Kolk, A., & Talvik, T. (2000). Cognitive outcome of children with early-onset hemiparesis. Journal of Child Neurology, 15, 581-587
Llerena, A., Kiivet, R. A., Dahl, M. L., Vega, J. S., Rootslane, L., & Wettermark, B. (1961-1965). Psychotropic drug use in non-psychiatric departments of three European university hospitals. Nordic Journal of Psychiatry, 54, 61-65.
Matto, H., & Realo, A. (2001). The Estonian Self-Concept Clarity Scale: Psychometric properties and personality correlates. Personality and Individual-Differences, 30, 59-70.
Pähkla, R., Kask, A., & Rägo, L. (2000). Differential effects of beta-carbolines and antidepressants on rat exploratory activity in the elevated zero-maze. Pharmacology, Biochemistry and Behavior, 65, 737-742
Pakriev, S., Shlik, J., & Vasar, V. (2001). Course of depression: Findings from a cross-sectional survey in rural Udmurtia. Nordic Journal of Psychiatry, 55, 185-189
Pakriev, S., Vasar, V., Aluoja, A., & Shlik, J. (2000). Prevalence of social phobia in the rural population of Udmurtia. Nordic Journal of Psychiatry, 54, 109-112
Pokk, P., Sepp, E., Vassiljev, V., & Väli, M. (2001). The effects of the nitric acid synthase inhibitor 7-nitroindazole on the behaviour of mice after chronic ethanol administration. Alcohol and Alcoholism, 36, 193-198
Pokk, P., & Väli, M. (2001). The effects of flumazenil, Ro 15-4513 and beta-CCM on the behaviour of control and stressed mice in the staircase test. Journal of Psychopharmacology, 15, 155-159.
Pokk, P., & Väli, M. (2001). Small platform stress increases exploratory activity of mice in staircase test. Progress in Neuro Psychopharmacology and Biological Psychiatry, 25, 1435-1444.
Pullmann, H., & Allik, J. (2000). The Rosenberg Self-Esteem Scale: Its dimensionality, stability and personality correlates in Estonian. Personality and Individual Differences, 28, 701-715
Rätsepp, M., Õun, A., Haldre, S., & Kaasik, A. E. (2000). Felt stigma and impact of epilepsy on employment status among Estonian. Seizure, 9, 394-401
Roomeldi, M., Haldre, L., Altosaar, K., Soonets, R., & Lewis, O. (2001). Emergency child mental health services in Estonia. . International Journal of Emergency Mental Health, 3, 85-88.
Saar, A., & Niglas, K. (2001). Estonian and Russian parental attitudes to childrearing and play. Early Child Development and Care, 168, 39-47.
Skrebuhhova Malmros, T., Pruus, K., Rudissaar, R., Allikmets, L., & Matto, V. (2000). The serotonin 5-HT-sub(2A ) receptor subtype does not mediate apomorphine- induced aggressive behaviour in male Wistar rats. Pharmacology, Biochemistry and Behavior, 67, 339-343
Sutrop, U. (2001). List task and a cognitive salience index. Field Methods, 13, 263-276.
Tomberg, T., Orasson, A., Linnamaegi, U., Toomela, A., Pulver, A., & Asser, T. (2001). Coping strategies in patients following subarachnoid haemorrhage. Acta Neurologica Scandinavica, 104, 148-155
Toomaspoeg, L., Toomla, O., Saarma, M., & Vasar, V. (2000). Influence of ethanol on CD2 receptors of lymphocytes in alcohol dependent inpatients and healthy individuals. Nordic Journal of Psychiatry, 54, 287-291
Toomela, A. (2000). Activity theory is a dead end for cultural-historical psychology. Culture and Psychology, 6, 353-364.
Tulviste, T. (2000). Socilization at meals: A comparison of American and Estonian mother- adolescent interaction. Journal of Cross Cultural Psychology, 31, 537-556.
Tulviste, T., & Kants, L. (2001). Conversational styles of mothers with different value priorities: Comparing Estonian mothers in Estonia and Sweden. European Journal of Psychology of Education, 16, 223-231.
Unden, A. L., Elofsson, S., Viigimaa, M., Johansson, J., & Knox, S. (2001). A psychosocial comparison of 35- and 55-year-old men and women in Sweden. International Journal of Behavioral Medicine, 8, 149-162
Valk, A. (2000). Ethnic identity, ethnic attitudes, self-esteem and esteem toward others among Estonian and Russian adolescents. Journal-of-Adolescent-Research, 15, 637-651
Valk, A., & Karu, K. (2001). Ethnic attitudes in relation to ethnic pride and ethnic differentiation. Journal of Social Psychology, 141, 583-601.
Veisson, M. (2001). Parents of disabled children: Personality traits. Social Behavior and Personality, 29, 581-592.
Viira, R., & Raudsepp, L. (2000). Achievement goal orientations, beliefs about sport success and sport emotions as relatied to moderate to vigorous physical activity of adolescents. Psychology and Health, 15, 625-633.