Sotsialisatsioon eesti peredes: hoiakud ja käitumine võrdlevas perspektiivis

 

Käesoleva väitekirja keskseks teemaks on sotsialisatsioon eesti peredes. Artiklites otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas noori inimesi eestlasteks sotsialiseeritakse ja milliseid omadusi eesti vanemad oma lastele selle käigus edasi anda püüavad. Vaatluse all on nii eesti kultuurikonteksti üldisem eripära kollektivistlike hoiakute ja väärtuseelistuste näol, kui ka otsesemalt sotsialisatsiooniprotsess ja laste kasvatamist mõjutavad hoiakud ning käitumisviisid. Lisaks eesti materjalile on uurimustes kasutatud võrdlusandmeid Soomest ja Rootsist, meile kultuuriliselt ja ajalooliselt olulistelt põhjanaabritelt. Saamaks aimu sellest, mil määral mõjutab vahetu sotsiokultuuriline kontekst inimeste hoiakuid ja käitumist, võrreldakse Eesti eestlasi ka Eestis elavate venelaste ning Rootsis elavate soomlaste ja eestlastega.

Uurimustest selgub, et sarnaselt soomlastega ei ole eestlased eriti kollektivistlikud, nad on vähese jutuga ning nende lastekasvatusstiil on küllaltki konventsionaalne. Samas erinevad Eesti eestlased mitmete sotsialisatsiooniprotsessis tähtsate tunnusjoonte poolest rootslastest, väärtustades muuhulgas oluliselt vähem iseseisvust ja erimeelsuste läbirääkimist ning kippudes käskivas kõneviisis oma laste käitumist kontrollima. Nende erinevuste üheks tõenäoliseks allikaks on Rootsi ühiskonnas aastakümnete eest aset leidnud radikaalne nihe liberaalsema ja lapsekeskse sotsialisatsiooniideoloogia suunas. Töös leitud Rootsis elavate eesti emade ja laste "rootsistunud" suhtlemisstiil näib

peegeldavat neid muutusi.