Vanemlikkus ja seotus  sotsiaalfoobia ja depressiooniga patsientidel

 

Viimastel aastakümnetel tuntakse üha enam huvi suhete rolli vastu psüühikahäirete kujunemisel ja säilimisel. Seotuse teooria järgi on nii meeleolu- kui ärevushäirete kujunemises oluline osa lapsepõlve ja täisea seotussuhetel. Uurimused on seda kinnitanud: liialt kontrollivad või emotsionaalselt mittereageerivad vanemad ja täiskasvanuea puudulikud inimsuheted võivad suurendada haavatavust nii depressioonile kui ärevusele. Antud magistritöö vaatles depressiooni ja sotsiaalfoobia, mis on väga levinud ja tihti koosesinevad psüühikahäired, suhetega seotud riskifaktoreid. Uuriti kolme katseisikute gruppi: sotsiaalfoobikud, depressiivsed patsiendid ja terved inimesed. Katseisikud täitsid küsimustikud, mis uurisid nende suhteid vanematega lapsepõlves, täisea lähisuhteid ning depressiooni ja ärevuse taset. Me leidsime olulised erinevused uuritavate gruppide vahel nii nende lapsepõlve vanemlikes stiilides kui täisea seotuse stiilides. Mõlemad patsientide grupid meenutasid oma emasid vähem hoolivatena kui terved isikud. Sotsiaalfoobikud meenutasid oma isasid enam kontrollivatena kui terved ja depressiivsed patsiendid. Grupid erinesid ka oma täisea suhete poolest: mõlemad patsientide grupid olid vähem turvaliselt seotud kui terved. Depressiivseid patsiente iseloomustas enam kartlik seotuse stiil võrreldes tervete ja sotsiaalfoobikutega. Antud magistritöö kinnitas seoseid lapsepõlve vanemlike stiilide, täisea seotuse stiilide ning depressiooni ja sotsiaalfoobia vahel.