Kõrgema taseme töötlus asendus- ja metakontrastses maskeerimises: maski ja eesmärkstiimuli interaktsioon

 

Visuaalseks maskeerimiseks nimetatakse fenomeni, mis ilmneb kahe üksteisele järgneva lühiajaliselt esitatud stiimuli esitamisel. Teisena esitatud stiimul häirib esimesena esitatud stiimuli töötlust. Enns, Di Lollo ja nende kolleegid (1997, 2000) on välja pakkunud uue visuaalse maskeerimise teooria, mida nad nimetavad korduva tagasisidestusega asendusmaskeerimise teooriaks. Selles teoorias pakutakse välja, et visuaalne maskeerimine leiab aset seetõttu, et eesmärkstiimuli representatsioon asendatakse maski representatsiooniga. Käesolevas töös on läbi viidud kolm eksperimenti, millega uuritakse, kuidas kõrgema taseme töötluse mõju sobib kokku väljapakutud asendusmaskeerimise teooriaga. Eesmärkstiimulitena kasutati trükitähti, mis koos maski tähtedega moodustasid sõnu või tähenduseta trigramme. Koos eesmärkstiimuliga näidati ka üksikuid juhuslikke tähti (segajaid), millede arvu varieeriti. Esimeses eksperimendis uuriti asendusmaskeerimise ulatust tingimustes, kus mask, segajad ja eesmärkstiimul ilmusid nägemisvälja koos ning mask jäi varieeruvaks ajaks kestma peale eesmärkstiimuli kustumist. Tüüpiline asendusmaskeerimine (mida näitab interaktsioon maski esitusaja ja segajate hulga vahel) ilmnes sõnu moodustava eesmärkstiimuli puhul, kuid mittesõnade puhul ilmnes vaid maski esitusaja mõju. Teises eksperimendis uuriti sõnade/trigrammide identifitseerimise sõltuvust stiimulite sisselülitamise aegade vahest (SSAVdest) para- ja metakontrasti tingimustes, sest on väidetud, et asendusmaskeerimise ja metakontrastse maskeerimise fenomenid on sarnased. Metakontrastne maskeerimine sõltus eesmärkstiimuli tüübist (moodustas maskiga sõna või mittesõna) fokuseeritud tähelepanu tingimustes, kuid ei sõltunud sellest jagatud tähelepanu tingimustes. Kolmas eksperiment korraldati selleks, et kontrollida kuivõrd eelmiste eksperimentide tulemused sõltuvad maski ruumilisest paigutusest eesmärkstiimuli suhtes. Järgnev flankeeriv mask maskeeris eesmärkstiimulit rohkem kui mitteflankeeriv mask. SSAV 100 ms näitas selgelt asendusmaskeerimisefekti, sest eesmärkstiimul peaks olema vabanenud lühemate SSAVde puhul aset leidvatest madalama taseme metakontrastse maskeerimise mõjudest. Tulemused näitavad, et kõrgem, objektitaseme töötlus mõjutab asendusmaskeerimist ja teooriat oleks vaja täpsustada, et see sobiks saadud andmetega.