Rottide sotsiaalse käitumise seorotniinergiline regulatsioon sotsiaalse interaktsiooni testis

 

Serotoniinile omistatakse funktsionaalset tähtsust paljude häirete tekkimisel, mis on muuhulgas seotud ka raskustega sotsiaalsetes suhetes. Serotoniini roll sotsiaalse käitumise reguleerimisel ei ole täiesti selge ja tulemused erinevatest uuringutest on andnud vastuolulisi tulemusi. Olenevalt uurimuse ülesehitusest on leitud, et serotoniin võib sotsiaalset käitumist suurendada või vähendada. Käesolevas töös kirjeldatakse meie teadusgrupi poolt läbiviidud  erinevaid uurimusi, milles on leitud seoseid sotsiaalse käitumise ja 5-HT metabolismi vahel. Iga nimetatud uurimus koosnes reast eksperimentidest, kus muuhulgas kasutati ka sotsiaalse interaktsiooni testi. Teine osa käesolevast tööst kirjeldab 2 eksperimenti, mis olid eksplitsiitselt koostatud sotsiaalse käitumise stabiilsuse uurimiseks ning sotsiaalse käitumise ja 5-HT metabolismi vahelise seose olemasolu hindamiseks.

Töös on kirjeldatud ka monoamiinide metabolismis potentsiaalselt oluliste AP-2 tüüpi transkriptsioonifaktorite tasemete seoseid 5-HIAA tasemetega frontaalkoores, septumis ja hipokampuses.

Peamised tulemused ja järeldused kirjeldatud eksperimentidele:

-         Tulemused mitmesugustest eksperimentidest näitavad seose olemasolu sotsiaalse käitumise ja 5-HT metabolismi vahel eeskätt frontaalkoores ja septumis

-         Sotsiaalse interaktsiooni testi protseduur akuutselt ei mõjuta monoamiinide metabolismi frontaalkoores ja septumis

-         Looma sotsiaalne käitumine on suurel määral individuaalse püsiva tasemega, kuid sõltub ka partneri sotsiaalsest aktiivsusest

-         5-HT metabolism soodustab sotsiaalset käitumist loomadel, kes on olnud korduvalt allutatud stressile, aga pärsib seda väikese stressi tingimustes

-   AP-2 tüüpi transkriptsioonifaktorid võivad olla seotud monoamiinergiliste virgatsainete süsteemide reguleerimisega