Kultuuridimensioon piiravus-lubavus: Eesti ja Kreeka võrdlev uurimus

 

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kahe kultuuri, Eesti ja Kreeka paiknevust piiravuse-lubavuse (tightness-looseness) kultuuridimensioonil. Kultuuri piiravuse (reguleerituse) tase näitab, mil määral kultuuriliikmed nõustuvad selles osas, mis on õige käitumine; peavad käituma kultuuris valitsevatest normidest lähtuvalt; kritiseerivad teisi või satuvad ise kriitikatule alla neid norme rikkudes (Triandis, 1993; 1995). Piiravuse-lubavusega seotud sotsiaal-demograafiliste ja ökoloogiliste näitajate ning kultuuridevaheliste uurimuste tulemuste põhjal oletati, et Kreeka on piiravam (reguleeritum) kultuur kui Eesti. See ootus leidis ka kinnitust: kreeka valim sai kõrgema skoori indiviiditasandi piiravuse skaalal. Seevastu, mõnevõrra üllatavaks osutus eesti valimi kõrgem skoor kultuuritasandi piiravuse skaalal. Sellised tulemused näitavad, et võrreldes kreeklastega tunnevad eestlased end oma käitumises sotsiaalsete normide poolt vähem piiratuna aga peavad samal ajal Eesti ühiskonda üldiselt piiravamaks. Üks võimalik interpretatsioon sellele tulemusele võiks peituda eestlaste individualistlikkuses: eestlased peavad oma ühiskonda kui sellist üldiselt piiravamaks, kuna see seab kitsendusi nende individuaalsusele.

Üldiselt ei saa väita, et Kreeka oleks piiravam või lubavam kultuur kui Eesti. Erinevused kultuuride vahel ilmnevad aga konkreetsete situatsioonide ja käitumiste osas. Näiteks tunnetasid kreeka vastajad võrreldes eestlastega rohkem käitumispiiranguid formaalsetes situatsioonides (nt klassiruum, raamatukogu, matused, töökoht) kui mitteformaalsetes või avalikes situatsioonides (nt linnatänav, pidu, avalik park). Küsimustiku-uurimusele lisaks läbiviidud vaatlusuurimus näitas, et piiravuse-lubavusega seotud hoiakud (vastajate hinnatud käitumisviiside sobivus) olid vastavuses ka tegeliku käitumisega (vaadeldud käitumisaktide sagedus) neis kultuurides.