Intelligentsus ja isiksus õppeedukuse ennustajatena

 

Üldlevinud arvamuse kohaselt on igasuguse edu aluseks kaasasündinud võimed ja eesmärgipärane töö. Koolikontekstis on eduks vajalik võime intelligentsus ja õpilase kalduvus tööd teha on kirjeldatav tema isiksuseomaduste, eelkõige meelekindluse kaudu. Antud magistritöös uuritigi intelligentsuse ja isiksusejoonte seoseid õppeedukusega suurel Eesti

koolilaste valimil. Uurimuses osales kokku 2749 6., 8., 10. ja 12. klassi õpilast 27 eestikeelsest gümnaasiumist üle Eesti. Osalejad täitsid mitteverbaalse intelligentsuse testi – Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid – ja viit suurt isiksusefaktorit mõõtva isiksuseküsimustiku NEO Five FactorInventory eestikeelse versiooni. Õppeedukuse indikaatorina kasutati põhiõppeainete keskmist hinnet.

Tulemused näitasid, et keskmine hinne on kõige paremini ennustatav intelligentsuse põhjal: vaimselt võimekamad õpilased saavad koolis paremaid hindeid. Isiksuseomadustest ilmnes püsiv ja intelligentsusest sõltumatu seos õppeedukusega vaid meelekindlusel – häid hindeid saavaid õpilasi iseloomustab tugev enesedistsipliin, eesmärgipärane käitumine, korraarmastus ja kohusetunne. Korrelatsioonid teiste isiksusejoontega olid nõrgemad ja vähem kooskõlalised. Lisaks selgus, et õppeedukuse seosed isiksuse ja intelligentsusega sõltuvad mõnevõrra sellistest

demograafilistest ja sotsiokultuurilistest teguritest nagu sugu, vanus ja kooli asukoht linna- või maapiirkonnas.