Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida ajateenistuse edukust ennustavate psühholoogiliste omaduste omavahelisi seoseid. Selleks koostati ajateenistuse edukuse ennustusmudel, kuhu ühelt poolt valiti ennustajateks psühholoogilised omadused ja teiselt poolt kriteeriumiks ajateenistuse edukuse näitajad. Psühholoogilisteks omadusteks valiti vaimsed võimed, isiksuse omadused (emotsionaalne stabiilsus, ekstravertsus, avatus kogemusele, kohusetundlikkus ja sotsiaalsus), mõtlemistüübid, kollektivistlikud hoiakud ja stressiga toimetulekustiilid. Ajateenistuse edukuse kriteeriumitena kasutati sõjalisi teadmisi, kaaslase poolt antud armeesobivuse hinnangut ja auastet. Uurimus viidi läbi 506 Eesti Kaitseväe ajateenija seas, kes teenistuse alguses täitsid psühholoogilised testid ja keda teenistuse lõpus hinnati ka sõjalise edukuse näitajate abil. Tulemused lubavad väita, et kõik valitud psühholoogilised omadused on olulised näitajad ajateenistuse edukuse ennustamisel. Samas selgus uurimusest, et edukuse ennustamisel on psühholoogiliste omaduste omavahelised seosed komplekssed: see tähendab, et osad omadustest mõjutavad edukust kaudselt läbi edukusega otse seostuvate omaduste. Antud tulemus viitab võimalusele, et kollektivistlikke hoiakuid ja stressiga toimetulekustiile kui mõjutatavaid ja samas ajateenistuse edukusega otseselt seotud omadusi on võimalik ajateenistuse edukamaks läbimiseks suunata, neid vastavalt kohandades.