Koolis õpitud teadmiste mõju loogilise mõtlemise ja teoreetiliste mõistete arengule Magistritöö koosneb kahest uurimusest, mis mõlemad on pühendatud sellele, milliseid struktuurseid kognitiivseid muutusi kooliõpetus õpilastel esile kutsub. Esimene töö käsitleb eksplitsiitselt hierarhiliselt organiseeritud mõistete organisatsiooni mõju süllogismiülesannete lahendamisele. Leiti, et kõigis uuritud vanusegruppides (10.-12. klass ja üliõpilased) lahendati hierarhiliste mõistetega invaliidseid süllogisme paremini kui mittehierarhilisi. Selline tulemus lubab arvata, et teadmiste parem organiseeritus on soodustavaks teguriks loogiliste terminite "nõrga" asümmeetria mõistmisel. Teine magistritöö uurimus käsitles teoreetiliste keemiamõistete omandamist keskkoolitasemel. Selles töös väideti, et teoreetiliste mõistete omandamine on raskem kui nn. faktilistest teadmistest arusaamine ja, et teoreetilisemad keemiamõisted jäävad keskkoolis lõpuni omandamata. See oletus leidis ka empiirilist kinnitust. Põhjuseks on oletatavasti teoreetiliste mõistete struktuursed erinevused võrreldes igapäevamõistetega. Kui viimased omavad tajutavaid referente, siis mikroskoopilistele entiteetidele viitavad keemiamõisted on tajutavaga seotud vahendatult, ja seetõttu nõuavad ka teistsuguseid kognitiivseid oskusi.