Ühiskonna areng seab tänapäeval kõrgeid nõudmisi kõikidele oma liikmetele. Laps on selles osas mitmete vastuoluliste mõjuritekujundada. Ühelt poolt üritatakse lastele anda võimalikult vara võimalikult kvaliteetset haridust, kuid sageli ei arvestata laste tegelikke eeldusi ja võimalusi ja see toob kaasa soovitule hoopis vastupidiseid tagajärgi hilisemas kooliedukuses. Laste kooliedukus on väga mitmetahuline valdkond. Kooliks valmisolekut mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui ka keskkond, milles laps on elanud. Seetõttu on kooli minevate laste võimed, teadmised ja oskused väga erinevad. Eestis on erinevaid seisukohti koolivalmiduse uurimise vajalikkuse kohta. Antud töös käsitletakse, kas ja kuidas on võimalik kooliedukust prognoosida visuaal-ruumiliste ja verbaalsete võimete alusel ning kuidas tulemustest lähtuvalt lastele diferentseeritult tähelepanu pöörata. Andmed näitavad, et võimete varajane hindamine ja arvestamine aitab vähendada riski järgnevateks ebaõnnestumisteks koolis. Mida varem probleemid avastatakse, seda paremini saab last aidata. Kuna nõutud ainekava peavad läbima kõik lapsed võrdselt, avaldab lapse tulemustele mõju ka keskkond, kus ta õpib. Seetõttu on antud töös käsitletud ka, milline on erinevate koolide mõju laste edukusele. Ilmnenud tulemused võiksid olla abiks koolipsühholoogidele, õpetajatele ja ka lastevanematele laste abistamisel kooli tulekul.