Väitekirja moodustavad 5 artiklit, mis käsitlevad etnilise identiteedi erinevaid aspekte, alates selle üldisest struktuurist; personaalsetest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest erinevustest etnilises identiteedis ning lõpetades etnilise identiteedi erineva tähenduse ja tähtsusega erinevates etnilistes gruppides. Doktoritöö aluseks olevad uurimused on tehtud erinevatest põlvkondadest pärit eestlaste, välis-eestlaste ja Eesti venelaste seas. Väitekirja põhiseisukohad on lühidalt alljärgnevad. (1) Etnilise identiteedi aluseks on kolm põhiküsimust: kuuluvustunde vajadus, püüd positiivsele enesehinnangule ja gruppidevaheline eristamine. (2) Sõltuvalt nende muutujate unikaalsest kombinatsioonist, kasutavad inimesed erinevaid strateegiaid oma positiivse etnilise identiteedi hoidmiseks, tõstmiseks ja kaitsmiseks. (3) Etnilise identiteedi mõõtmisel on kasulik eristada vähemalt kaht peaaegu sõltumatut etnilise identiteedi aspekti: etnilist uhkus- ja kuuluvustunnet (EU) ja etnilist eristamist (EE), mis on eristatavad erinevates etnilistes ja vanuse gruppides. (4) Etnilise identiteedi tugevus ja suundumus (pigem EU või EE) sõltub personaalsetest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest faktoritest. (5) Etnilise identiteedi aspektide eristamine aitab mõista etnilise identiteedi seoseid etniliste hoiakutega ja enesehinnanguga. Ehkki kõigi kõrge enesehinnaguga inimeste seas seostub positiivne etniline identiteet oma grupi eelistamisega, sõltub oma grupi eelistamise suundumus (positiivne hoiak oma grupi või negatiivne hoiak teiste gruppide suhtes) etnilise identiteedi orientatsioonist. (6) Etnilise identiteedi roll ja tähendus erineb kodu- ja väliseestlastel ja kolme põlvkonna lõikes. Nende erinevuste peamine põhjus on tõenäoliselt ühe- versus kahekultuuriline ning pigem omistatud kui omandatud identiteet vastavalt kodu- ja väliseestlaste seas.