Ühepoolse mitteprogresseeruva ajukahjustusega laste kognitiivne areng Ühepoolse ajukahjustuse ja mõtlemise ning tunnetusega seotud kõrgemate vaimsete protsesside s.o. kognitiivsete funktsioonide vaheliste seoste mõistmiseks ning inimese bioloogilise ja kognitiivse reservi võimaluste hindamiseks ajukahjustusest taastumisel uuriti 60 kaasasündinud või omandatud ajuinsuldiga last, 12 last fokaalse epilepsiaga ja 14 tervet last vanuses 4-9.a. Neuropsühholoogiline uuring teostati NEPSY-testipatareid kasutades (Korkman, 1988), mis andis võimaluse uurida viit põhilist kognitiivset valdkonda: tähelepanu ja täidesaatvaid funktsioone, kõnet, sensomotoorseid funktsioone, ruumitaju ja orientatsiooni ning mälufunktsioone. Väitekiri põhineb neljal uurimusel, kus keskenduti täpsemalt järgmistele küsimustele: hemipareesidega laste kognitiivse arengu profiil, varase ühepoolse ajukahjustuse toime ajufunktsioonide lateralisatsiooni ja käelisuse väljakujunemisele, koldelise ajukahjustuse erinevate etioloogiliste faktorite nagu kaasasündinud vs. omandatud kahjustusele ja epilepsia mõjust lapse neurokognitiivsele arengule ning soo ja kognitiivse arengu seostest ühepoolse ajukahjustuse tagajärjel. Neuropsühholoogilised uuringud tõestavad puuduliku bioloogilise ja kognitiivse reservi olemasolu koldelise ajukahjustuse läbiteinud lastel, mis omakorda takistab vajalike kompensatoorsete mehhanismide väljakujunemist olenemata sellest, kumb ajupoolkera on kahjustatud. Neil lastel esineb sageli häireid tähelepanu, kõne, visuaal-ruumilise ja taktiilse taju ning mälufunktsioonide valdkonnas. Võib kinnitada, et ajukahjustuse pool omab laste kognitiivsete häirete profiili määratlemisel olulist tähtsust, nii on tähelepanu ja ruumiline orientatsioon enam häiritud parema ajupoolkera kahjustusega lastel; kõne, visuomotoorne võimekus ja sõnamälu aga vasaku ajupoolkera kahjustusega lastel. Lapsed, kellel pärast ühepoolset ajukahjustust ei kujune välja kompensatoorset käelisuse või kõnekeskuse reorganisatsiooni kahjustamata ajupoolkera poolt (nii nagu paremakäelistel lastel pärast vasaku ajupoolkera kahjustust), on rohkem disponeeritud kognitiivsele düsfunktsioonile. Kognitiivse kahjustuse profiil ei erine oluliselt kaasasündinud ega omandatud kahjustusega laste gruppides. Epilepsia esinemine kujutab aga lisariski hemipareesidega laste tähelepanu, fonoloogilise ja visuomotoorse võimekuse ning mälufunktsioonide arengule ning sagedamini kaasub epilepsiale difuusset tüüpi kognitiivse kahjustuse mudel. Poistel ja tüdrukutel esineb erinev kognitiivse arengu profiil: hemipareesidega tüdrukud edestavad poisse tähelepanu, kõne ja lühimälu funktsioonide osas, poisid ületavad tüdrukuid visuaal-ruumilise taju osas. Kognitiivsete häirete struktuuri nii nagu kognitiivse võimekuse tugevate külgede kindlakstegemine neil lastel on väga oluline, et võimalikult vara sekkuda individuaalselt sobiliku treening- ja õppeprogrammiga, ennetamaks nii edaspidise elu käigus ettetulevaid kognitiivseid ja akadeemilisi ebaõnnestumisi.