Visuaalse otsingu, motoorse koordinatsiooni ja üldiste intellektuaalsete võimete arengulised muutused kooliealistel poistel Inimese erinevate võimete areng ei kulge paralleelselt, erinevad võimed arenevad erineva kiirusega, mõned küpsevad varem, mõned hiljem. Magistritöö eesmärgiks oli uurida tajuvõime ning motoorsete ja intellektuaalsete võimete arengut ning nende omavahelisi seoseid kooliealistel poistel. Uuringus osales 93 poissi 7, 9, 11 ja 13 aasta vanuses. Laste ülesandeks oli otsida arvuti ekraanit teatud nägemisstiimuleid, sooritada käelise koordinatsiooni ülesandeid ning üldise intellektuaalse võimekuse test. Tulemustest ilmnes, et spetsiifilised nägemisstiimuli otsimise mehhanismid on võrdlemisi küpsed juba 7. eluaastaks, motoorsed võimed arenevad jõudsalt kuni 9. eluaastani. Intellektuaalsete võimete areng jätkub astmeliselt ka peale 13. eluaastat. Seega selgus, et motoorsed võimed saavutavad arengulise "lae" varem kui vaimsed võimed ning spetsiifilisemad nägemisotsingu oskused küpsevad kõige kiiremini. Uurides erinevate võimete omavahelisi seoseid ilmnes, et intellektuaalne võimekus lubab oluliselt ennustada nägemisotsingu täpsust, teiste sõnadega, mida intelligentsem on laps, seda vähem teeb ta nägemisotsingu ülesandes vigu. Samas ei olnud intelligentsus seotud sellega, kui kaua lapsel kulub aega teatud stiimuli üles leidmiseks ekraanilt. Lisaks sellele ilmnes nähtavate omaduste ühenduste (nt objekti värv ja orientatsioon või objekti suurus ja orientatsioon) tajulisel töötlusel asümmeetriline seos, lapsed olid võimelised grupeerima nähtavaid objekte nende värvi ja suuruse alusel, kuid mitte orientatsiooni alusel.