Üldine enesehinnang: Selle mõõtmine ja seosed akadeemilise võimekusega

Magistriväitekiri kuulub isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia valdkonda, keskendudes üldise enesehinnagu uurimisele. Väitekirja esimese osa peamiseks eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde Rosenbergi Enesehinnangu Skaala kui maailmas kõige enam rakendatav enesehinnagu mõõtevahend. Lisaks skaala psühhomeetriliste näitajate kontrollimisele uuriti selle valiidsust individuaalsete ja kultuuriliste erinevuste kaudu. Teine osa magistriväitekirjast keskendub üldise ja akadeemilise enesehinnangu seoste uurimisele intelligentsuse ja akadeemiliste näitajatega. Töö peamiseks tulemuseks on teatud tingimustel avalduva süstemaatilise vastupidise seose ilmnemine üldise enesehinnangu ja objektiivselt mõõdetud näitajate vahel. Seega viitavad tulemused üllatuslikule asjaolule, mille kohaselt on keskmisest intelligentsematel ning akadeemiliselt võimekamatel inimestel keskmisest madalam üldine enesehinnang kui võtta arvesse nende hinnang oma akadeemilisele võimekusele.