KOKKUVÕTE Magistritöö eesmärgiks oli leida väärtusi kirjeldava sõnavara struktuur eesti keeles ja võrrelda seda teaduskirjanduses enim tunnustust leidnud Shalom Schwartzi käsitlusega. Seni on Schwartzi väärtuste süsteemi (Schwartz Value Survey - SVS) transporditud ühest kultuurist teise, seda sellele jõuga peale surudes. Teine lähenemine seisneb selles, et uurida milline on mingi kultuuri iseomane väärtuste süsteem. Selleks kasutasin Eesti Õigekeelsussõnaraamatust genereeritud ulatuslikku väärtuste nimekirja, mille nimetasin EVA-ks (Eesti Väärtuste Analüüs). SVS-i ja Eesti Väärtuste Analüüsi võrdlemine peegeldab vaid keskpäraseid seoseid nende süsteemide vahel: · Ükski SVS-i ja EVA vaheline korrelatsioon ei ületanud 0,50 künnist · Puudus üks-ühene suhe väärtustüüpide vahel · Nii SVS-is kui EVA-s esines informatsiooni, mis polnud esindatud teises – eesti keeles on selleks Stabiilsuse teema See, et väärtustel on erinevates kultuurides muutumatu osa, ei välista seda, et on olemas ka muutuv osa. Eri keelte kõnelejad võivad erinevalt ära tunda, õppida ja meelde jätta isegi lihtsaid olukordi. Käesoleva uurimistöö tulemused näitasid, et ehkki kuus väärtuste teemat eesti keeles kattuvad mingil määral Schwartzi 10 motivatsioonitüübiga - pole nad ometigi identsed. See võib johtuda sellest, et eestlastel on tõepoolest väärtused, mis erinevad teistest võrreldud valimitest, kuid ka võib viidata lihtsalt andmetöötluse puudulikkusele Schwartzi töödes.