KOKKUVÕTE Individualismi ja kollektivismi on hakatud pidama universaalseteks väärtusdimensioonideks, mille abil on lihtne ja mugav põhjendada käitumiserinevusi nii kultuuri kui indiviidi tasandil. Individualismi ja kollektivismi võib pidada kultuurisündroomideks, mida iseloomustavad ühised uskumused, hoiakud, ühised ettekujutused normidest, rollidest ja väärtustest, mida võib kohata teatud geograafilistes piirkondades teatud ajaloolise perioodi vältel (Triandis, 1993). Kui kollektivistid (ehk tinglikult nimetatuna inimesed, kes rõhutavad kollektivistlikke elemente suurema osa ajast ja valdavas osas situatsioonides) mõtlevad endast kui mingi grupi liikmest, siis individualistid näevad end pigem eraldiseisva ja sõltumatu üksusena. Nii võib öelda, et kollektiviste iseloomustab sõltuvus, individualiste aga sõltumatus. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli vaadelda seoseid kollektivismi ning emotsioonide äratundmise ja väljendamise vahel indiviidi tasandil. Uurimuse tulemused näitavad, et vastupidiselt ootusele oli kollektivism seotud nõrgema emotioonide äratundmisvõimega. Kollektivistlikumad inimesed pidasid end paremateks inimesetundjateks kui vähem kollektivistlikud inimesed, kuid tegelikkuses oli kollektivistide emotsioonide näoväljenduste äratundmisvõime hoopis nõrgem kui vähekollektivistlikel inimestel. Uurimuse tulemused näitavad samuti, et et kollektivistid väljendavad negatiivseid emotsioone lähedastele inimestele harvem ning tunnevad end lähedastele inimestele negatiivseid emotsioone väljendades ebamugavamalt kui vähem kollektivistlikud inimesed. Kollektivismi ning emotsioonide äratundmise ja väljendamise vaheliste seoste täpsem analüüs näitas aga, et nimetatud seosed põhinesid peamiselt soo ja eriti vanuse mõjudele.