Anu Masso anum@ut.ee   

Sotsioloogia 4.

1. Antud andmearhiivi võib leida aadressil http//:www.ssd.gu.se/enghome.html ning seda haldab Göteborgi Ülikool. Põhiliseks ülesandeks on suurendada andmete kättesaadavust sekundaaruuringute jaoks Rootsi ajaloolistes ja sotsiaalteaduslikes distsipliinides. SSD on loodud selleks, et abistada kõiki ülikoole Rootsis, eriti aga neid, millel on täielik kraadiõppe programm. Andmebaasist on võimalik leida nii Rootsi enda andmeid, kui ka rahvusvahelisi andmekogumeid. Alates 1993.aastast on andmebaasis esindatud kolm temaatilist suunda: hariduse-, majanduse – ja sotsiaalteaduste distsipliinide jaoks. Arhiveeritud andmestikke on üle kuuesaja.
2. Uurimustega seotud info. Iga uurimuse puhul on välja toodud järgmised punktid: konkreetse uurimuse number selles andmebaasis, andmete staatus (andmed on kategoriseeritud sõltuvalt sellest, kui palju neid on töödeldud ja kui kättesaadav vastav uurimus on. Staatuse kood sisaldab kahte tunnust: üks iseloomustab töötluse klassi – 1 ja 2 ja teine kättesaadavuse klassi – A ja B), peamised uurijad, võtmesõnad, sisukokkuvõte, populatsiooni kirjeldus, andmekogumismeetod, andmekogumisperiood, indiviidide arv, tunnuste arv, arhiivi formaat, koodiraamat, publikatsioonid, uurimuse alustamise ja lõpetamise aasta ning uurimuse läbiviimiskoht. Koodiraamat on enamasti rootsi keeles, kuid osade uuringute puhul on ka tõlge inglise keelde (vahel on olemas ka küsimustike tõlge).
3. Päringusüsteem ja otsimisvõimalused. Konkreetse uuringu otsimisel on abiks kaks otsingusüsteemi (ingl.k free text search function, field search function). Esimene neist on lihtsam. Sisestades ühe või mitu sõna, saab neid sõnu sisaldavad dokumendid. Lisaks saab otsitavat valdkonda kitsendada (lisades võtmesõnade vahele “and” või “not”) ja laiendada (lisades sõnade vahele “or”). Võib kasutada ka nende võimaluste erinevaid kombinatsioone. Teises otsingusüsteemis saab leida soovitavat uuringut lähtudes pealkirjast, uurija nimest, võtmesõnadest, uuringu läbiviimisaastatest, rahvuslikust fookusest ja leitavate uuringute arvu. Saab kasutada ka lihtotsingu juures kirjeldatud “and” ja “or” võimalusi otsimisel. Lisaks võib vajalikku infot uurimuse kohta otsida lingi “online catalogue” alt. Seal esitatakse uurimused kas tähestiku järjekorras või uuringunumbrite (andmefaili number andmebaasis) järjekorras vastavalt otsija vajadustest. Saab ka valida vaid ühte teemat puudutavad uuringud.
4. Originaalandmestikel baseeruva info kättesaadavus. SSDst võib leida kolme liiki publikatsioone. Esimesel kohal on kataloog inglise keeles, mis kirjeldab antud hetkel arhiivis olevaid uuringu materjale . Viimati avaldati kataloog 1994.aastal (SSD Data Collections 1994). Teiseks avaldab SSD infobülletääni, mida kutsutakse SSD kontaktiks. Kolmandaks saab kõiki dokumentatsiooni köiteid tellida prinditud kujul. Neid hoitakse failidena, mida saab soovi korral kergesti välja printida.
5. Vabalt kasutatavate andmestike olemasolu ja kättesaamisvõimalused. Osad andmed on vabalt kättesaadavad SSDs, kuid osade jaoks on vaja konkreetse uurimuse põhilise uurija luba. Andmeid ja dokumente saab tellida soovitud formaadis. Andmete kättesaamistingimuseks on, et need oleks täielikult töödeldud läbi dokumentatsiooni protseduuride. Teiste uurimuste puhul peab kasutaja kas ootama, kuni protseduurid on tehtud või leppima dokumentide üldisema vormiga. Mitterootslastest uurijad peavad kontakteeruma andmearhiiviga omal maal, kes siis tellivad SSDlt vajalikud andmed. Kontakteerumisel võib kasutada ka aadresse IFDO arhiividesse või võtta otseselt ühendust vajaliku arhiiviga. Kui aga sobiv kättesaadav lokaalne organisatsioon puudub, tuleb SSDga otseselt ühendust võtta kasutades etteantud blanketti, kuhu tuleb märkida oma nimi, email, institutasioon, ülikool, aadress, maa, andmete soovitav formaat, andmeformaat, tükitud koodiraamat soovitud uurimuste kohta. Teenus (s.t. andmefaili kättesaamine) ise maksab 300 SEK.
6. Ühenduse kiirus serveriga on väga hea. Formaadina on kasutatud OSIRISe dokumentatsiooni struktuuri. Koduleheküljel on lingid liigendatud nelja suuremasse rühma: üldine info SSD kohta, uudised (info uuemate uurimuste kohta), teenused ja teised andmeallikad. Üldise info kohta võib öelda, et liiga palju tundus olevat arhiivi ajalugu, kuid mõni vajalik teema oli ebapiisavalt kajastatud (näiteks arhiivis olevate uuringute täpne arv). Esialgsel arhiiviga tutvumisel ajas ka segadusse, et mitme erineva lingi all oli esitatud sama info (näiteks kataloogide sisu tutvustuse ja publikatsioonide juures). Üldiselt sai vajaliku info ja ülevaate arhiivist siiski kiiresti kätte.
7. Eesti sotsiaalteaduslikes uuringutes kasutatavuse seisukohalt on SSD arhiiv hea. Arhiivis on esindatud paljud teemad, mis on ka Eesti arhiivis kajastatud, seega võivad SSDs leiduvad andmed olla kasulikud eriti võrdlevates uuringutes. Samas võib probleem tekkida uuringute metodoloogilistest erinevustest. Parem on võrrelda näiteks Eurobaromeeter uuringuid, mille puhul on sarnasus suurem. Tekivad vaid tõlkest tulenevad erinevused ankeetides.