ÜLEVAADE EESTI PÔLLUMAJANDUSÜLIKOOLI

MAASOTSIOLOOGIA UURIMISRÜHMA TEGEVUSEST

Eesti Pôllumajandusülikooli maasotsioloogia uurimisrühm on 1992. -1997. aastatel läbi viinud 10 valimuuringut. Kasutada on andmed ka varasemate maasotsioloogia-alaste uurimuste kohta. Uurimuste läbiviimine on olnud paljude uurimisrühma liikmete ühistöö ja -looming. Rühma juht on EPMÜ Filosoofia ja maasotsioloogia instituudi juhataja Asser Murutar.

Me uurime Eesti maaühiskonna ümberkujunemise protsessi, maaühiskonna asutuste toimimist, erinevaid inimesi ja nende ühendusi, tootmist maal ja selle piiranguid, omakultuuri ning püüame käsitleda neid valdkondi omavahel seostatult.

* Majanduselu: majanduslikud hoiakud, hinnangud, toimetulek; maakasutus; omanikustumine; majandusliku arengu piirangud ja võimalused; tööpotentsiaal; tööpuudus; tööturg; ettevõtlikkus; ettevõtluse vormid, võimalused, perspektiivid; toiduainetetootmise transnatsionaliseerumise algus; riigi invasioon tootmisse; kapitali tekke ja akumulatsiooni võimalused; talumajandus; ühistegevus; naturaalmajanduse süvenemine; ökoloogilise põllumajanduse võimalused; turg ja turuhinnangud; tehnilised ja tehnoloogilised protsessid jne.

* Elukvaliteet: vaimne kohanemine olukordade muutusega (adaptatsioon); ôppimishoiakute, teabe- ja nôuandevajaduse väljaselgitamine, elulaad; elustandard; infrastruktuuri olukord; omanikustumine; vaesumine; loodusliku, sotsiaalse, sotsiaalpsühholoogilise, psühholoogilise keskkonna seisund ja muutused; identiteet; inimsuhted; demograafiline olukord; kodu; perekond; tööhôive ja töötamisolud; haridus; koolid; vaba aeg; tervis; sotsiaalne turvalisus jne.

* Kultuurielu: väärtused, normid; traditsioonid; infoühiskonna sissetung; lääne massikultuuri sissetung; rahvuslik ja kultuuriline identiteet; sotsiaalsete subjektide teke; maakultuur; kultuurinstitutsioonid; rahvuskultuuri kaitse; desovietiseerumine; keeled; kultuurkondlike erisuste seos sotsiaal- majandusliku olukorraga, integratsioon välisriikidega jne.

Uurimismeetodid on sotsioloogiliselt klassikalised: ankeetküsitlus, intervjuu, dokumentide uurimine, päevikud, vaatlus, süvaintervjuud, nn. tegus sotsioloogia (action sociology) erinevad interpreteerimistehnikad jms.

Andmetöötluses on vôimalik kasutada enamust sotsioloogias laiemalt levinud analüüsimeetodeid (sagedustabelid, mitmemôôtmelised tabelid, keskmised, korrelatsioonid, regressioonanalüüs, faktoranalüüs, klasteranalüüs, multidimensionaalne skaleerimine, geoinformaatilised meetodid (GIS), andmete graafilised esitusviisid jne.).

Valimeid saab koostada vastavalt vajadusele, uurimuste eesmärgist lähtudes. Valimi koostamise üheks olulisemaks aluseks on maakooskond (küla, vald, väikelinn jne.).

Tähtajad: Uue uurimuse läbiviimine vôtab olenevalt asjaoludest aega 3-6 kuud. Üldiselt eelistame uurimistööd vaadelda protsessina, kus toimub pidev süviti ja laiuti minek ja väljundi andmine. Olemasoleva materjali läbitöötamise tähtajad sôltuvad inimtöö mahust.

On ilmunud meie uurimisrühma liikmete tekste sisaldav raamat "MAARAHVA ELUJÕUD - müüdid ja tegelikkus", "Elmatar" 1996, millele on oodata järge 1997.a. lõpul. Saadaval raamatupoodides.

EPMÜ maasotsioloogia uurimisrühma poolt läbiviidud uurimuste kirjeldus:

  1. 31. märtsil 1997 toimunud Eesti maarahva kongressi delegaatide küsitlus.
    1. Uurimisteemad:
      1. hinnangud maaelu olukorrale,
      2. prognoosid võimaliku Euroopa Liiduga ühinemise tagajärgede suhtes,
      3. maaelu olukorra parandamise võimalike meetmete vajalikkuse hinnangud,
      4. maaelu toetamisviiside vajalikkuse hinnangud,
      5. usaldus maaeluga seotud institutsioonide vastu,
    2. 104 tunnust.
    3. Andmed koguti ankeetküsitluse teel. Ankeedid jagati kôigile delegaatidele ja külalistele. Ankeedi tagastas 446 inimest, mis on 67% üldkogumist.
    4. Andmed koguti Eesti maarahva kongressil 31. märtsil 1997. a.
    5. Finantseerija: EV Pôllumajandusministeerium. Tellija: Kongressi korraldav toimkond.
    6. Urimistulemuste kohta on olemas aruanne, mis tuleb avaldamisele kongressi tulemusi kajastavas kogumikus.
  2. "Eesti maarahva ühismõtted 1996". 1996. aasta suvel posti teel läbi viidud üle-eestiline ekspertküsitlus.
    1. Pôhilised uurimisteemad.
      1. Eesti maapiirkondade üldseisu hinnangud;
      2. Eesti valdade majanduselu: piirangud ja vôimalused;
      3. Ettevõtlikkus, ettevõtlusvõimalused - piirangud, aktiivsus;
      4. Prioriteetsed ja mitteprioriteetsed investeerimisvaldkonnad, krediidivajadus;
      5. koolitus- ja nôuandetegevus: vajadus, valdkonnad, vôimalused ja takistused;
      6. informatsiooni hankimise vajadus ja viisid seadusandlikes ja muudes küsimustes;
      7. Eesti omavalitsusüksused: inimeste tegevusalad, nende sotsiaalne seisund ja staatus;
      8. maaküsimused: omandisuhted, maareform jne.;
      9. psühholoogiline ja kultuuriline identiteet, väärtushinnangud;
      10. hinnangud Eesti Maaelu Hartale;
      11. ühistegevus: suhtumine, hoiakud, tekkimise ja arengu vôimalused ning takistused;
      12. poliitika: hinnangud erakondadele, riigieelarve summade jaotus, suhtumine EV juhtorganite tegevusse, seadusandlus jne.;
    2. 660 tunnust.
    3. Valim: Eestimaa kôikidest valdadest küsitleti ühte omavalitsuse töötajat, ühte talupidajate esindajat, ühte ettevôtete esindajat ning ühte haridustöötajat. Lisaks neile saadeti ankeedid ka tootjate ühendustesse, taluliitudesse, maavalitsustesse jne. Valimi koostamise alusteks olid Eesti omavalitsuste nimekiri, Eesti maarahva kongressi delegaatide nimekiri ja Eesti koolide nimekiri. Kokku saadeti Eestimaa kôigisse valdadesse ja ka paljudesse väikelinnadesse 888 ankeeti. Kokkuvôtete tegemise ajaks oli uurimisrühmale tagasi laekunud 240 täidetud ankeeti.
    4. Küsitletud on eksperdid (kohaliku arvamuse liidrid) kôigist Eestimaa valdadest. Nende kui ekspertide kaudu olid uurimisobjektideks omavalitsusüksused. Andmed koguti ajavahemikul juuli - august 1996.
    5. Raha uurimuse läbiviimiseks andis Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium.
    6. Tulemused on tehtud kättesaadavaks tellijale, EV Riigikogule ning kôigile asjast huvitunuile. Ilmumas on raamat ja mitmed artiklid.
  1. "Inimesed maal 1995". Võru maakonna elanike ja arengutugirühmade ning Tartumaa talunike küsitlus.
    1. Pôhilised alateemad:
      1. maainimeste tegevusalad;
      2. kohaliku arengu piirangud ja võimalused;
      3. ettevõtlushoiakud, -vôimalused ja -piirangud;
      4. nôuande-ja koolitusvajadus, piirangud ja vôimalused, nôuande-ja koolitusvajadus valdkondade lõikes;
      5. meediakanalite jälgimine ja suhtumine nendesse;
      6. elu kvaliteet (tervis, materiaalne heaolu, elamistingimused, töötingimused, vaba aeg jms.);
      7. majapidamiste kasutuses oleva tehnika hulk ja seisukord;
      8. inimeste psühholoogilised iseärasused, identiteet, väärtushinnangud jne.;
      9. oma- ja massikultuuriga seotud küsimused (kohalikud tavad, keel, lemmikteosed - autorid jne.);
      10. inimsuhted, moraaliprobleemid;
      11. suhtumine poliitilistesse institutsioonidesse, poliitikasse ning maaeluga seotud poliitikavaldkondadesse jne.
    2. 790 tunnust.
    3. sama ankeediga küsitleti kolme erinevat kontingenti:
      1. Võru maakonna Antsla linnas ja Antsla, Varstu ning Vastseliina valdades küsitleti juhuvalimina 308 inimest alates viieteistkümnendast eluaastast. Valim koostati kohalikes omavalitsuses kohapeal elavate inimeste kartoteekide alusel. Valim on esinduslik kõigi peamiste sotsiaal- demograafiliste näitajate osas.
      2. Peale selle küsitleti veel Võrumaa Antsla linna ja Antsla, Varstu, Vastseliina, Meremäe ja Urvaste valdade aktiivsemaid ning ettevõtlikumaid inimesi (loodetavaid kohaliku elu edasiviijaid). N=176. Valim koostati kohalike omavalitsuste abiga.
      3. Tartu Talunike Liidu abiga küsitleti Tartu maakonna talunikke. N=85.
    4. küsitlused toimusid 1995. aasta augustis Vôru maakonnas ning 1995. a. septembris Tartu maakonnas.
    5. Uurimus viidi läbi Eesti Teaduse Sihtasutuselt saadud uurimistoetuse summadega, Vôrumaa arengutugirühmade küsitlust finantseeris Vôrumaa Arenduskeskus oma uurimistoetuste arvelt.
    6. Esialgsed tulemused on kättesaadavad käsikirjaliste aruannetena, publikasioonid:
      1. Ilmunud on raamat "Eesti maarahvas: müüdid ja tegelikkus"
      2. Paas, Margus. Eesti maaühiskond ja Ühistegevus; sotsioloogiline vaade. Ühistegevus Eesti Vabariigis, 1996/1, lk. 147.
      3. Ilmumas: Margus Paas "Estonian Rural Society Between Collectivism and Cooperation", Publications of the Tampere University jne.
  1. "Eesti erametsad ja nende omanikud 1995." Eesti erametsaomanike, ENSV Taluseaduse alusel metsa kasutajate ja metsaomandi õigustatud subjektide küsitlus .
    1. Pôhilised alateemad:
      1. Eesti erametsade seisund;
      2. metsavaldajate senine tegevus oma metsaga seoses,
      3. nende hoiakud, tulevikukavad ja ootused;
      4. suhtumine metsandusalasesse seadusandlusesse ja metsandusega tegelevatesse institutsioonidesse;
      5. metsahooldustööd;
      6. puidukasutus erametsadest;
      7. koolitus-, nõuande- ja krediidivajadus,
      8. koostöövalmidus ja -vajadus;
      9. metsa müügiga seonduv probleemistik
      10. suhe loodusega jne.
    2. 450 tunnust.
    3. Küsitleti 301 inimest. Neist 119 omanikku, 101 ôigustatud subjekti ning 81 Taluseaduse alusel metsakasutajat. Valim koostati osaliselt Eesti Metsakorralduskeskuses (omanikud ja Taluseaduse alusel kasutajad) ning osaliselt kohalikes omavalitsustes (ôigustatud subjektid).
    4. Küsitlus viidi läbi 1995. aasta oktoobris-novembris Lääne-Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Võrumaa kôigis valdades.
    5. Uurimus toimus Eesti metsapoliitika väljatöötamisega tegeleva töörühma tellimusel ja Soome metsandusalase uurimus- ja nõustamistegevusega tegeleva firma "Indufor OY" finantseerimisel ning kaasabil.
    6. Tulemused on tehtud kättesaadavaks tellijatele, Riigikogu Majandusliku ja Sotsiaalse Iinformatsiooni osakonnale ja avaldatud ajakirjanduses.
  1. "Eesti maarahva ühismôtted 1994." Eesti Vabariigi valdade esindajate (Maarahva kongressi delegaatide) postiküsitlus.
    1. Pôhilised uurimisteemad.
      1. Eesti valdade majanduselu: piirangud ja vôimalused;
      2. poliitika: hinnangud erakondadele ja nende liidritele;
      3. ühistegevus: suhtumine, hoiakud, tekkimise ja arengu vôimalused ning takistused;
      4. Eesti küla: inimeste tegevusalad ja nende sotsiaalne seisund;
      5. koolitus- ja nôuandetegevus: vajadus, valdkonnad, vôimalused ja takistused;
      6. maaküsimused: omandisuhted, maareform jne.;
      7. psühholoogiline ja kultuuriline identiteet, väärtushinnangud;
      8. hinnangud Eesti maaelu Harta pôhiseisukohtadele.
  1. 860 tunnust.
  2. Valim: Ankeedid saadeti 1994.a. septembris välja kôigisse Eestimaa valdadesse, igasse valda kolm ankeeti (kokku 624 ankeeti), edasiandmiseks Eesti maarahva kongressi delegaatidele vôi neid asendavatele isikutele. Andmed koguti postiküsitluse meetodil. Urimisrühmale laekus tagasi 208 ankeeti. Laekumine valdade lôikes oli erinev, kuid Eesti territooriumi suhtes ühtlane. Igast vallast on kongressile valitud 3 inimest, kellest reeglina üks esindab talunikke, üks ettevôtteid ja üks kohalikku omavalitsust.
  3. Küsitletavad olid Eesti maarahva kongressile valitud delegaadid (kohaliku arvamuse liidrid) kôigist Eestimaa valdadest. Nende kui ekspertide abiga olid uurimisobjektideks ka valdade koosseisu kuuluvad külad ja valdades olemasolevad ühistegelikud ettevôtted. Andmed koguti ajavahemikul september-oktoober 1994.
  4. Finantseerijad: EV Pôllumajandusministeerium, EV Maa-amet.
  5. Urimistulemuste kohta on olemas käsikirjalised materjalid. Tulemused on tehtud kättesaadavaks kôigile asjast huvitunuile. Uurimustulemusi on kasutatud ôppetöös, EPMÜ arengukavade koostamisel, Eesti maaelu Harta koostamisel, Eesti maarahva kongressi ettevalmistamisel ja läbiviimisel, samuti EV Riigikogu, Põllumajandusministeeriumi jt. poolt.
  1. "Suvi 1994. Kes me oleme ja kuhu läheme?" Pôltsamaa linna ja kuue Pôltsamaa ümbruskonna valla elanike küsitlus. 208 küsitletut, 877 tunnust.
    1. Palju erinevaid teemasid ja küsimusi indikaatorite süsteemi väljatöötamiseks. Pôhilised uurimisteemad:
      1. majanduselu: piirangud ja vôimalused, ettevötlus jne.;
      2. elu kvaliteet (toimetulek, infrastruktuur, tegevusalad, inimsuhted jne.);
      3. kultuur, traditsioonid, eluviis, religioon ...;
      4. poliitika: hinnangud erakondadele ja nende liidritele;
      5. psühholoogiline ja kultuuriline identiteet,väärtushinnangud;
      6. reformide käik;
      7. tehnika: olemasolu, seisukord ...;
      8. raha: suhtumine, ümberkäimine jm.
    2. 877 tunnust.
    3. Küsitleti Pôltsamaa linna ja kuue Pôltsamaa ümbruskonna valla (Imavere vald, Pôltsamaa vald, Kolga-Jaani vald, Puurmanni vald, Koigi vald, Pajusi vald) elanikke. Küsitleti 210 inimest. Valim tehti valdade ja linna elanike kartoteegi alusel. Kôigist valdadest ja linnast küsitleti 30 inimest vanuses 15­74 a. Valik oli suunatud: kolmandik küsitletutest olid omavalitsuste andmetel talunikud, kolmandik ettevôtjad vôi ettevôtete töötajad ja ülejäänud teiste elualade esindajad.
    4. Küsitlus toimus 1994 a. augustis Pôltsamaa ümbruskonnas (Pôltsamaa linn, Imavere vald, Pôltsamaa vald, Kolga-Jaani vald, Puurmanni vald, Koigi vald, Pajusi vald).
    5. Finantseerijad: EV Pôllumajandusministeerium, erinevate EPMÜ instituutide baasfinantseerimine, uurijate ja osavôtjate isiklikud sissetulekud ja säästud.
    6. Publikatsioone:
      1. Margus Paas, "Sotsioloogilisi uurimisandmeid muutustest Eesti maaelus", EPMÜ Tedustõõde kogumik nr. 180, Majandus- ja Sotsiaalteaduskond,Tartu 1995.lk. 167-174.
      2. Tulemuste pôhjal on valminud Argo Moori ja Ene Lukka magistritööd, Aare Kasemetsa ja Margus Paasi ülikooli lôputööd.
      3. Urimistulemuste kohta on olemas käsikirjalised materjalid, mis on olnud kättesaadavad asjast huvitunuile.
  1. Eesti maarahva kongressi delegaatide kiirküsitlus. Maarahva esindajate arvamuste hetkeseis.
    1. Uurimisteemad:
      1. valdade olukord,
      2. suhtumine päevapoliitilistesse küsimustesse,
      3. ôhkkond ja olustik kongressisaalis ning kuluaarides,
      4. kongressi kajastamine ajakirjandudses.
    2. 32 tunnust. Sadakond ajaleheartiklit.
    3. Kvalitatiivsed andmed koguti ankeetküsitluse teel . Ankeedid jagati kôigile delegaatidele. Ankeedi tagastas 463 delegaati, mis on 69% üldkogumist.
    4. Andmed koguti Eesti maarahva kongressil 3-4 märtsil 1994. a.
    5. Finantseerija: EV Pôllumajandusministeerium. Tellija: Kongressi korraldav toimkond.
    6. Urimistulemuste kohta on olemas pôhjalik aruanne, mida levitati ka EV juhtorganites.
  1. "Kuidas elad maarahvas? Jôudu tööle! Jätku leivale!" Rapla maakonna Käru valla elanike küsitlus.
    1. Pôhilised uurimisteemad:
      1. majanduselu: piirangud ja vôimalused, ettevötlus jne.;
      2. elu kvaliteet: toimetulek, infrastruktuur, tegevusalad, inimsuhted ...;
      3. kultuur, traditsioonid, eluviis, religioon ...;
      4. psühholoogiline ja kultuuriline identiteet,väärtushinnangud jne.
    2. 144 tunnust.
    3. Rapla maakonna Käru valla elanike küsitlus juhuvalimina. Valim elanike kartoteegi alusel. 108 küsitlust.
    4. 1993 a. august. Rapla maakonna Käru vald.
    5. Finantseeriti teadustöö summadest ja toetati Kanada eraettevôtja Olaf Klaasseni poolt.
  2. 1993 a. aprill. EPMÜ üliôpilaste arvamusuuring '93. Suhtumine ôppimisse, ôppejôududesse ja EPMÜ-sse; üliôpilaste ellusuhtumine ja väärtushinnangud. Kordusuuring. 757 tunnust, 549 küsitletut.
  1. 1992 a. august. Paide valla elanike küsitlus. 100 küsitlust, 660 tunnust. Teemad: majanduselu, elu kvaliteet, kultuur jne...
Praegu on läbiviimisel EPMÜ üliõpilaskonna küsitlus 1997, mille käigus küsitakse kõigi üliõpilaste arvamusi õppeainete ja õppejõudude ning omaenda elu kohta.

Taastamisel on järgnevate uurimuste andmed:

  1. 1990. aasta august. Eesti maaelu ja muutuvad olud. Vôru rajooni Kanepi kolhoosi tööealise elanikkonna küsitlus. Suhtumine Eesti ühiskonnas alanud muutustesse ja nendega kohanemine, tuleviku-ootused, elulaad jne.
  2. Meie töö ja elu probleeme. Teostaja: Eesti NSV TA Majanduse Instituut Maasotsioloogia grupp, 1984.
  3. Mis on, mida teha? Eesti Pôllumajanduse Akadeemia filosoofia kateeder, ENSV TA Majanduse Instituudi pôllumajandusökonoomika sektor, 1982, Tartu.
  4. MAAELU 1978. 433 küsitlust, 232 tunnust.
1995.a toimus koostöö Maailmapangaga projekti "Social assessment: Agriculture and Forestry Project" raames, mille käigus toimus uurijate väljaõpe action sociology (tegus sotsioloogia) meetodite alal, viidi läbi mitu ühisseminari, uusi, kaasaegseid meetodeid kasutades uuriti, intervjueeriti ja nõustati võimalikke laenusaajaid seoses olemasolevate maaparandussüsteemide käigushoidmisega ning koostati laenutaotluse ühisprojekt. Maailmapanga jaoks on koostatud ka taustinformatsioon "Ühistegevuse olukorrast, vajadusest ja vôimalustest tehnika kasutamise alal ja laenuvajadusest sellega seoses" pôllumajandustehnikat puudutava laenuprojekti tarbeks. Ettevalmistamisel on põllumajandushooneid käsitlev uurimus eeltööna vastavale laenuprojektile.

Jätkub koostöö Võrumaa Arenduskeskusega kohaliku elu edendamise ning kohaliku eliidi aktiveerimise nimel.

Uurimisandmete tellimisvõimalused

Uurimisandmestikest on vôimalik tellida üksikväljavôtteid, saada tulemused aruannete kujul vôi saada enda käsutusse terveid andmebaase (SPSS või mõnes muus soovijale sobivas formaadis). Soovijatel on see vôimalus ka olnud. Kasutamine peaks toimuma kirjaliku kahepoolse lepingu alusel. Väljaspool seda reguleerivad andmete kasutamist autorikaitse seadused.

Vôimaluse korral oleks loomulikult teretulnud kasvôi sümboolne kompensatsioon vôi toetus aastatepikkuse töö eest.

Võtke meiega ühendust:

EPMÜ Filosoofia ja maasotsioloogia instituut

Kreutzwaldi 64 51014 Tartu

tel. (27) 466118 (27)466119

fax (27) 446 104

Ülevaate koostas Margus Paas margusp@ph.eau.ee

Maasotsioloogia uurimisrühma liikmed ja uurimustes osalenud inimesed

Asser Murutar - filos. kand. (rakendussotsioloogia), EPMÜ instituudi juhataja, uurimisrühma juht

Mati Tamm - kand. (majandus), Tartu Teraviljasalv

Marju Kôivupuu - filosoofiamagister (kultuur), EPMÜ assistent

Uno Essenson - kand. (tehnika), EPMÜ tehnikainstituudi dotsent

Aare Kasemets - bakalaureus (ajakirjandus), Riigikogu MSI osakonna juhataja

Margus Paas - bakalaureus (sotsioloogia), EPMÜ peaspetsialist

Mare Kõiva - kand. (folkloristika), Eesti Keele Instituudi osakonnajuhataja.

Ene Lukka - Viljandi Kultuurikolledzh , kat. juh.

Helvi Põder - EPMÜ lektor (pedagoogika, suhtlemispsühholoogia)

Helle Kaasik - TÜ doktorant (füüsika)

Marko Kaasik - TÜ doktorant (füüsika)

Vambola Viljasoo - metsasotsioloog

Pikkar Joandi - EPMÜ laborat. juhataja

Lia Kevvai - EPMÜ vanemlaborant

Ülle Kulp - EPMÜ vanemlaborant

Tiit Merenäkk - EPMÜ assistent, ajalehetoimetaja

Argo Moor - magister (sotsioloogia), EPMÜ lektor (kultuurantropoloogia)

Liis Moor - EPMÜ teadur

Ülle Narits - EPMÜ maasotsioloogia magistrand, pangandustöötaja

Markus Seppelin - magister, (sotsiol.), Helsinki ülikooli Ühistegevuse Instituut

Kaja Kasemets - magister (loodust.)

Arno Lôo - uurimisrühma liige

Aino Varbhein - EPMÜ arvutuskeskuse juhataja

Signe Varbhein - EPMÜ üliôpilane

Elery Tammemägi - TÜ üliõpilane

Evelin Saro - TÜ üliõpilane

Fred Raju - EPMÜ üliõpilane

Aivar Jürgenson - teadur (etnogr.)

Eve Toomla - EPMÜ maasotsioloogia magistrand, Eesti Maa- Amet

Reet Varusk - TÜ üliôpilane

Reet Piirsalu - Viljandi kultuurikolledzhi üliõpilane

Kadri Mägi - Viljandi kultuurikolledzhi üliõpilane

Neile lisanduvad maasotsioloogiat õppivad üliõpilased, magistrandid jt.